Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 30 Taaveti laul; templi pühitsemise lauluviis.Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.
Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks.
Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.
Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!
Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.
Aga ma mõtlesin heas põlves olles: Mina ei kõigu iialgi!
Issand, sina tegid oma heas meeles kindlaks minu kui mäe, kuid sa peitsid oma palge ja ma tundsin hirmu.
Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin:
„Mis kasu on mu verest, kui ma lähen hauda? Kas põrm hakkab sind tänama? Kas ta kuulutab sinu ustavust?
Kuule, Issand, ja ole mulle armuline; ole, Issand, minu aitaja!”
Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks,
et mu hing laulaks sulle kiitust ega vaikiks. Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti!
Psalm 36 ta mõtleb nurjatust oma voodis, ta jääb seisma teele, mis pole hea, ta ei põlga kurja.
Issand, sinu heldus on taevas ja su ustavus ulatub ülemate pilvedeni.
Sinu õigus on nagu Jumala mäed, su kohtuotsused on nagu suur ürgvesi; Issand, sa päästad inimesi ja loomi.
Kui kallis on su heldus, Jumal! Sellepärast otsivad inimlapsed pelgupaika su tiibade varju all.
Nad saavad söönuks su koja küllusest, ja sa joodad neid oma rõõmujoovastuse ojast.
Sest sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust.
Säilita oma heldus neile, kes sind tunnevad, ja oma õigus neile, kes on õiglased südamelt!
Ärgu tallaku suurelise jalg mu peal ja õelate käsi ärgu peletagu mind!
Seal on kukkunud, kes teevad nurjatust; nad on maha paisatud ega suuda enam tõusta.
Taaniel 10 Ja vaata, üks käsi puudutas mind ja raputas mind tõusma põlvili ja käpukile.
Ja ta ütles mulle: „Taaniel, armas mees, pane tähele sõnu, mis ma sulle räägin, ja seisa seal, kus sa seisid, sest mind on nüüd läkitatud sinu juurde!” Ja kui ta minuga neid sõnu rääkis, seisin ma värisedes.
Ja ta ütles mulle: „Ära karda, Taaniel, sest esimesest päevast peale, kui sa andsid oma südame, et mõista ja olla alandlik oma Jumala ees, võeti su sõnu kuulda; ja ma olen tulnud su sõnade pärast!