Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 24 Miks ei ole Kõigevägevam talletanud karistusaegu, ja miks need, kes teda tunnevad, ei saa näha tema päevi?Piirimärke nihutatakse, karja riisutakse ja karjatatakse kui oma.
Vaeslaste eesel viiakse ära, lesknaise härg võetakse pandiks.
Vaesed tõugatakse teelt kõrvale, kõik maa viletsad peavad peitu pugema.
Vaata, otsekui metseeslid kõrbes lähevad nad oma tööle toidust otsima: lagendik on leib tema lastele.
Väljal peavad nad lõikama seda, mis pole nende oma, ja koristama õela viinamäge.
Nad peavad ööbima alasti, riieteta, ja külmas olema katteta.
Mägede äikesevihmast saavad nad märjaks, ja olles varjupaigata, liibuvad nad vastu kaljut.
Tissi otsast riisutakse vaeslaps ja vaese vastu võetakse panti.
Nad käivad alasti, riieteta, ja kannavad näljastena viljavihke.
Müüride vahel nad peavad suruma õli, sõtkuma surutõrt, aga kannatama janu.
Rahva linnades ägatakse ja haavatute hing hüüab appi; ent Jumal ei pane tähele jõledust.
On neid, kes on valguse vastased, kes ei taha tunda selle teid ega jääda selle radadele.
Koiduajal tõuseb mõrvar üles, et tappa viletsat ja vaest, ja öösel on ta nagu varas.
Abielurikkuja silm ootab hämarust, mõeldes: „Ükski silm ei näe mind!” ja paneb katte näole.
Pimeduses murtakse kodadesse: päeval nad redutavad kodus, nad ei taha valgusest teada.
Sest sügav pimedus on neile kõigile hommikuks ja pimeduse hirmud on nende sõbrad.
Psalm 72 Saalomoni laul. Jumal, anna oma kohtupidamine kuningale ja oma õigus kuninga pojale!
Ajagu tema su rahva asja õiguses ja su viletsate asja õigluses!
Toogu mäed rahu rahvale ja ka mäekünkad õiguse varal!
Ta mõistku õiglast kohut viletsale rahvale, ta päästku vaesed ja purustagu survajad!
Kestku ta elu niikaua kui päike, ja seni kui kuu on, põlvest põlve!
Ta tuleb maha otsekui vihm ädala peale, nagu vihmapiisad, mis niisutavad maad.
Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud.
Ta valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani.