Eestikeelne Piibel 1997
1. Saamueli 8 Kui Saamuel jäi vanaks, siis pani ta oma pojad Iisraelile kohtumõistjaiks.Tema esmasündinud poja nimi oli Joel ja tema teise poja nimi oli Abija; nad olid kohtumõistjaiks Beer-Sebas.
Aga ta pojad ei käinud tema teedel, vaid ajasid kasu taga ja võtsid meelehead ning väänasid õigust.
Siis kogunesid kõik Iisraeli vanemad ja tulid Saamueli juurde Raamasse
ning ütlesid temale: „Vaata, sa oled jäänud vanaks ja su pojad ei käi su teedel. Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil rahvail!”
Aga see kõne oli Saamueli silmis paha, kui nad ütlesid: „Anna meile kuningas, kes meile kohut mõistaks!” Ja Saamuel palus Issandat.
Ja Issand ütles Saamuelile: „Kuule rahva häält kõiges, mida nad sulle ütlevad, sest nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat!
Nõnda nagu on kõik need teod, mis nad on teinud alates päevast, kui ma tõin nad ära Egiptusest, kuni tänapäevani, jättes mind maha ja teenides teisi jumalaid, nõnda nad teevad ka sinule.
Aga nüüd kuule nende häält! Hoiata neid ainult tõsiselt ja kuuluta neile selle kuninga õigust, kes hakkab nende üle valitsema!”
Ja Saamuel kõneles kõik Issanda sõnad rahvale, kes nõudis temalt kuningat.
Ta ütles: „Niisugune on selle kuninga õigus, kes hakkab teie üle valitsema: ta võtab teie pojad ning paneb nad oma sõjavankrite peale ja ratsahobuste selga või laseb neid joosta oma sõjavankri ees;
ta paneb neist enesele tuhandepealikuid ja viiekümnepealikuid; ta paneb neid kündma tema kündi ja lõikama tema lõikust ning valmistama temale sõjariistu ja vankrivarustust;
ta võtab teie tütred salvisegajaiks, keetjaiks ja küpsetajaiks;
ta võtab teie parimad põllud, viinamäed ja õlipuud ning annab oma sulastele;
ta võtab kümnist teie viljapõldudelt ja viinamägedelt ning annab oma hoovkondlastele ja sulastele;
ta võtab teie sulased ja teenijad ja parimad noored mehed, nõndasamuti teie eeslid, ja paneb oma tööle;
ta võtab kümnist teie lammastest ja kitsedest ning te peate olema temale sulasteks.
Ja kui te siis kisendate oma kuninga pärast, kelle te enestele olete valinud, siis Issand ei vasta teile.”
Aga rahvas tõrkus kuulmast Saamueli häält ja nad ütlesid: „Ei! Meil peab olema kuningas,
et meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad, et meie kuningas meile kohut mõistaks, meie ees välja läheks ja meie võitlusi võitleks!”
Kui Saamuel kuulis rahva kõiki sõnu, kordas ta neid Issanda kõrva ees.
Aga Issand ütles Saamuelile: „Kuule nende häält ja pane neile kuningas!” Siis Saamuel ütles Iisraeli meestele: „Minge igaüks oma linna!”
Psalm 72 Saalomoni laul. Jumal, anna oma kohtupidamine kuningale ja oma õigus kuninga pojale!
Ajagu tema su rahva asja õiguses ja su viletsate asja õigluses!
Toogu mäed rahu rahvale ja ka mäekünkad õiguse varal!
Ta mõistku õiglast kohut viletsale rahvale, ta päästku vaesed ja purustagu survajad!
Kestku ta elu niikaua kui päike, ja seni kui kuu on, põlvest põlve!
Ta tuleb maha otsekui vihm ädala peale, nagu vihmapiisad, mis niisutavad maad.
Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud.
Ta valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani.
Tema ees põlvitab kõrbe rahvas ja tema vaenlased lakuvad põrmu.
Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu.
Ja teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku teda!
Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest.
Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge.
Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis.
Ja ta elab ning temale antakse Seeba kulda, ja tema eest palvetatakse alati, kogu päev õnnistatakse teda.
Viljarohkus on maa peal, mägede harjadel kahisevad viljapead nagu Liibanoni mets, ja linna elanikke tärkab otsekui maast rohtu.
Ta nimi püsib igavesti; päikese paistel võrsugu ta nimi, õnnistagu nad üksteist sellega! Kiitku teda õndsaks kõik rahvad!
Tänu olgu Issandale, Jumalale, Iisraeli Jumalale, kes ainuüksi teeb imet!
Ja tänu olgu tema aulisele nimele igavesti ning kogu maailm olgu täis tema au! Aamen, aamen!
Taaveti, Iisai poja palved on lõppenud.
Apostlite 8 Filippus tuli ühte Samaaria linna ja kuulutas rahvale Kristust.
Rahvahulk pani üksmeelselt tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes tunnustähti, mida ta tegi.
Sest paljudest, kel olid rüvedad vaimud, läksid need välja valju häälega kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks.
Ja suur rõõm oli selles linnas.
Aga üks mees, Siimon nimi, oli juba varem selles linnas ja nõidus ning pani Samaaria rahvast jahmuma, öeldes end kellegi suure olevat.
Tema mõju all olid kõik, nii pisikesed kui suured, ja ütlesid: „See on Jumala vägi, mida hüütakse Suureks.”
Nad olid tema mõju all, sest ta oli kaua aega neid nõidumisega jahmuma pannud.
Aga kui nad hakkasid uskuma Filippust, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.
Siimonastki sai usklik, ja kui ta oli ristitud, jäi ta alati Filippuse juurde. Ta oli väga jahmunud, nähes sündimas suuri tunnustähti ja vägevaid tegusid.
Aga kui Jeruusalemmas olevad apostlid said kuulda, et Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese.
Need tulid kohale ja palvetasid samaarlaste eest, et nad võtaksid vastu Püha Vaimu.
Sest Vaim ei olnud langenud veel kellegi peale nende seast, nad olid üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse.
Siis panid apostlid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu.
Aga kui Siimon nägi, et Vaim antakse apostlite käte pealepanemise kaudu, tõi ta neile raha
ja ütles: „Andke minulegi see meelevald, et igaüks saaks Püha Vaimu, kelle peale ma iganes oma käed panen!”
Aga Peetrus ütles talle: „Hävigu su hõbe koos sinuga, et sa arvad Jumala andi saavat raha eest!
Sul ei ole osa ega pärandit selles sõnas, sest su süda ei ole siiras Jumala ees.
Paranda nüüd meelt oma kurjusest ja anu Issandat, et su mõttevälgatus sulle ehk andeks antaks.
Sest ma näen sind olevat täis kibedat sappi ja ülekohtu köidikus.”
Siimon aga vastas: „Paluge teie minu eest Issandat, et minu peale ei tuleks midagi sellest, mis te olete öelnud!”
Kui apostlid nüüd olid Issanda sõna tunnistanud ja rääkinud, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja kuulutasid evangeeliumi paljudes samaarlaste külades.