Eestikeelne Piibel 1997
1. Saamueli 1 Oli keegi mees, efratlane, Raamataim-Soofimist + Nimi Raamataim esineb ka Raama vormis. Efraimi mäestikust, Elkana nimi, Jerohami poeg, kes oli Elihu poeg, kes oli Tohu poeg, kes oli Suufi poeg.Temal oli kaks naist: ühe nimi oli Hanna ja teise nimi oli Peninna; Peninnal oli lapsi, aga Hanna oli lasteta.
See mees läks igal aastal oma linnast kummardama ja ohverdama vägede Issandale Siilos; seal olid Issanda preestriteks kaks Eeli poega, Hofni ja Piinehas.
Ohverdamispäeval andis Elkana oma naisele Peninnale ja kõigile ta poegadele ja tütardele ohvrilihatükke.
Aga Hannale andis ta ühe nähtava osa, sest ta armastas Hannat, kuigi Issand oli sulgenud tema lapsekoja.
Ja teine naine, Peninna, solvas teda ka väga, et ta tunneks ennast alandatuna, sellepärast et Issand oli sulgenud ta lapsekoja.
Ja nõnda sündis aastast aastasse; iga kord, kui ta läks üles Issanda kotta, solvas Peninna teda nõnda, et ta nuttis ega söönud.
Siis küsis temalt ta mees Elkana: „Hanna, miks sa nutad ja miks sa ei söö? Miks su süda on kurb? Kas ma pole sulle parem kui kümme poega?”
Ükskord pärast söömist ja joomist Siilos, kui preester Eeli istus istmel Issanda templi uksesamba juures, tõusis Hanna üles,
ja olles hinges kibestunud, palvetas ta Issanda poole ja nuttis väga.
Ja ta andis tõotuse ning ütles: „Vägede Issand, kui sa tõesti vaatad oma teenija viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma teenijat, vaid annad oma teenijale meessoost järglase, siis ma annan tema Issandale kogu ta eluajaks ja habemenuga ei puuduta ta pead!”
Ja kui ta nõnda Issanda ees kaua palvetas, pani Eeli tähele ta suud,
sest Hanna kõneles südames, üksnes ta huuled liikusid ja ta häält ei olnud kuulda; aga Eeli arvas, et ta oli joobnud.
Ja Eeli ütles temale: „Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase enesest vein haihtuda!”
Aga Hanna vastas ning ütles: „Ei, mu isand, ma olen vaimult rõhutud naine; veini ega vägijooki ei ole ma joonud, vaid ma olen oma hinge Issanda ees välja valanud.
Ära pea oma teenijat kõlvatuks naiseks, sellepärast et ma nii kaua kõnelesin oma suurtest soovidest ja meelekibedusest!”
Ja Eeli vastas ning ütles: „Mine rahuga, küll Iisraeli Jumal täidab su palve, mis sa temalt palusid!”
Ja tema ütles: „Leidku su teenija armu su silmis!” Siis läks naine oma teed ja sõi, ja ta nägu ei olnud enam kurb.
Ja nad tõusid hommikul vara ning kummardasid Issanda ees; siis nad läksid tagasi ja jõudsid koju Raamasse; Elkana ühtis oma naise Hannaga ja Issand pidas teda meeles.
Ja Hanna jäi lapseootele ning pärast päevade möödumist tõi ta ilmale poja ja pani temale nimeks Saamuel + Nimi Saamuel tuleneb palumist väljendavast heebrea sõnast. . „Sest ma palusin teda Issandalt,” ütles Hanna.
Kui siis mees Elkana ja kogu ta pere läks Issandale ohverdama iga-aastast ohvrit ja oma tõotust,
Hanna ei läinud, sest ta ütles oma mehele: „Alles siis, kui poiss on võõrutatud, viin ma tema, et ta võiks ilmuda Issanda palge ette ja jääda sinna igavesti.”
Ja ta mees Elkana ütles temale: „Tee, nagu su silmis hea on, jää koju, kuni sa tema oled võõrutanud; Issand ainult kinnitagu oma sõna!” Ja naine jäi koju ning imetas oma poega, kuni ta tema võõrutas.
Ja ta viis tema enesega üles, kui ta tema oli võõrutanud, koos kolme härjavärsi, poole vaka jahu ja kruusi veiniga; ta viis tema Issanda kotta Siilosse, kuigi poiss oli alles nooruke.
Ja nad tapsid härjavärsi ning tõid poisi Eeli juurde.
Ja Hanna ütles: „Oh, mu isand! Nii tõesti kui sa elad, mu isand, olen mina see naine, kes seisis siin su juures Issandat paludes.
Selle poisi pärast ma palusin ja Issand andis mulle mu palve peale, mida ma temalt palusin.
Seepärast annan minagi tema Issandale: kõigiks oma elupäeviks olgu ta antud Issandale!” Ja Saamuel kummardas seal Issandat.
1. Saamueli 2 Ja Hanna palvetas ning ütles: „Mu süda rõõmutseb Issandas, Issandas üleneb mu sarv kõrgele. Mu suu on laialt lahti mu vaenlaste vastu, sest ma olen rõõmus sinu abi pärast.
Ükski pole nii püha kui Issand, sest ei ole muud kui sina, ükski pole kalju nagu meie Jumal.
Ärge rääkige üha nii kõrgilt ärgu tulgu ülbust teie suudest! Sest Issand on kõikteadja Jumal ja tema uurib tegusid.
Kangelaste ammud murtakse katki, aga komistajad vöötavad endid jõuga.
Küllastunud kauplevad endid leiva eest, aga näljastel lõpeb nälg. Sigimatu sünnitab seitse last, aga lasterikas närbub.
Issand surmab ja teeb elavaks, viib alla hauda ja toob jälle üles.
Issand teeb vaeseks ja teeb rikkaks, tema alandab, aga ülendab ka.
Tema tõstab tähtsusetu põrmust, tema ülendab viletsa tuhaasemelt, pannes neid istuma õilsate juurde ja lastes neid pärida aujärgi. Sest Issanda päralt on maa toed ja nende peale on ta seadnud maailma.
Tema hoiab oma vagade jalgu, aga õelad peavad pimeduses vaikima, sest ükski ei saa võimust omast jõust.
Issanda vastu riidlejad kohkuvad, taevast müristab Kõigekõrgem. Issand mõistab kohut maailma äärtele, annab rammu oma kuningale ja ülendab oma võitu sarve.”
Siis Elkana läks koju Raamasse, aga poiss teenis Issandat preester Eeli juhatusel.
Aga Eeli pojad olid kõlvatud, nad ei tahtnud tunnustada Issandat
ega seda, mis preestril oli õigus rahvalt saada. Iga kord, kui keegi ohvrit ohverdas, tuli preestri sulane liha keetmise ajal, kolmeharuline kahvel käes,
ja pistis selle katlasse või keedupotti või patta või anumasse - kõik, mis kahvel üles tõi, võttis preester enesele; nõnda talitasid nad kõigi Iisraeli lastega, kes tulid sinna Siilosse.
Nõndasamuti tuli enne rasva põletamist preestri sulane ja ütles mehele, kes ohverdas: „Anna liha preestrile küpsetamiseks! Sest tema ei taha sinult keedetud liha, vaid tahab toorest.”
Kui mees temale ütles: „Põletatagu enne rasv, nagu peab põletama, ja võta siis enesele, nagu su hing himustab!”, siis ta vastas: „Anna aga nüüd! Ja kui mitte, siis ma võtan vägisi!”
Seepärast oli noorte meeste patt Issanda ees väga suur, sest inimesed hakkasid Issanda roaohvrit halvustama.
Aga Saamuel teenis Issanda ees, kuigi oli nooruke, riietatud linasesse õlarüüsse.
Ja ta ema valmistas temale väikese ülekuue ning viis selle temale igal aastal, kui ta läks oma mehega iga-aastast ohvrit ohverdama.
Ja Eeli õnnistas Elkanat ja tema naist ning ütles: „Issand andku sulle sellest naisest järeltulijaid palutu asemele, kelle ta oli palunud Issandale!” Siis nad läksid taas oma kodupaika.
Ja Issand kandis hoolt Hanna eest, nii et ta jäi lapseootele ja tõi ilmale veel kolm poega ja kaks tütart. Aga poiss Saamuel kasvas üles Issanda juures.
Eeli oli aga väga vana ja pidi kuulma kõike, mida ta pojad tegid kogu Iisraelile ja kuidas nad magasid naistega, kes olid teenistuses kogudusetelgi juures.
Ta ütles neile: „Miks te teete niisuguseid asju, neid halbu asju, millest ma kogu sellelt rahvalt kuulen?
Ei, mitte nõnda, mu pojad! Ei ole head need kuuldused, mida ma kuulen Issanda rahvast levitavat.
Kui inimene teeb pattu inimese vastu, siis on Jumal temale vahemeheks; aga kui inimene teeb pattu Jumala vastu, kes võiks siis olla temale vahemeheks?” Aga nemad ei kuulanud oma isa häält, sest Issand soovis neid surmata.
Aga poiss Saamuel edenes kasvus ja meeldivuses niihästi Issanda kui inimeste juures.
Ja Eeli juurde tuli üks jumalamees ning ütles temale: „Nõnda ütleb Issand: Eks ma ole ennast su isa soole selgesti ilmutanud, kui nad alles olid Egiptuses vaarao koja võimuses?
Mina valisin tema kõigist Iisraeli suguharudest enesele preestriks, et ta ohverdaks mu altaril, põletaks suitsutusrohtu, kannaks mu palge ees õlarüüd; ja ma andsin su isa soole kõik Iisraeli laste tuleohvrid.
Mispärast te halvustate mu tapa- ja roaohvreid, mis ma oma elamus olen seadnud? Sa austad oma poegi rohkem kui mind, et te endid nuumate parimaga kõigist mu Iisraeli rahva roaohvreist!
Sellepärast ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina olen tõesti öelnud: Sinu sugu ja su isa sugu peavad igavesti elama minu ees! Aga nüüd ütleb Issand: Jäägu see minust kaugele! Sest kes austab mind, seda austan mina, ja kes mind põlgab, saab põlatavaks.
Vaata, päevad tulevad ja ma raiun ära sinu käsivarre ja su isa soo käsivarre, nõnda et ükski su soos ei ela vanaks.
Ja sa saad näha mu elamut kitsikuses, kõige selle eest, mis ta Iisraelile head pidi tegema. Ja ükski su soos ei ela iial vanaks.
Aga ma ei hävita sul mitte kõiki oma altari juurest, et mitte kustutada su silmi ja rammestada su hinge, kuid enamik sinu soost peab surema meheeas!
Ja sulle olgu tähiseks see, mis juhtub su mõlema pojaga, Hofni ja Piinehasiga: mõlemad surevad samal päeval!
Aga ma lasen enesele tõusta ühe ustava preestri, kes teeb mu südame ja hinge järgi; ja mina ehitan temale kindla koja, et ta saaks alaliselt elada mu võitu ees.
Ja igaüks, kes su soost järele jääb, tuleb teda kummardama hõbetüki ja leivakakukese pärast ning ütleb: „Võta mind ometi mõnesse preestriteenistusse, et saaksin süüa palukese leiba!””
1. Saamueli 3 Ja poiss Saamuel teenis Issandat Eeli juhatusel; Issanda sõna oli neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased.
Aga kord kui Eeli, kelle silmad hakkasid tuhmiks jääma, nõnda et ta enam ei näinud, magas oma asemel,
kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud ja Saamuel magas Issanda templis, seal, kus oli Jumala laegas,
hüüdis Issand Saamueli. Ja tema vastas: „Siin ma olen!”
Ja ta jooksis Eeli juurde ning ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Aga tema vastas: „Mina pole sind hüüdnud. Mine tagasi, heida magama!” Ja ta läks ning heitis magama.
Aga Issand hüüdis jälle: „Saamuel!” Ja Saamuel tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Aga tema vastas: „Mina pole sind hüüdnud, mu poeg. Mine tagasi, heida magama!”
Aga Saamuel ei tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnud temale veel ilmutatud.
Ja Issand hüüdis Saamueli veel kolmandat korda. Ja ta tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Siis Eeli mõistis, et Issand oli hüüdnud poissi.
Ja Eeli ütles Saamuelile: „Mine heida magama, ja kui sind hüütakse, siis ütle: Issand, räägi, sest su sulane kuuleb!”
Ja Issand tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel kordadel: „Saamuel! Saamuel!” Ja Saamuel vastas: „Räägi, sest su sulane kuuleb!”
Ja Issand ütles Saamuelile: „Vaata, mina teen Iisraelis midagi, mis igaühel, kes sellest kuuleb, paneb mõlemad kõrvad kumisema.
Sel päeval tahan ma Eelile tõeks teha kõik, mis ma tema soo kohta olen rääkinud, algusest lõpuni.
Ma olen ju talle kuulutanud, et ma mõistan igavesti kohut tema soo üle patu pärast, sest kuigi ta teadis, et ta pojad olid tõmmanud eneste peale needuse, ei ohjeldanud ta neid mitte.
Ja seepärast olen ma vandunud Eeli soole: Iialgi ei lepitata Eeli soo pattu, ei tapa- ega roaohvriga!”
Saamuel magas hommikuni ja avas alles siis Issanda koja uksed; aga Saamuel kartis jutustada nägemust Eelile.
Siis Eeli hüüdis Saamueli ja ütles: „Saamuel, mu poeg!” Ja see vastas: „Siin ma olen!”
Ja Eeli küsis: „Mis asi see oli, mis ta sulle rääkis? Ära ometi minu ees salga! Issand tehku sinuga seda ja teist, kui sa minu ees midagi salgad kõigest sellest, mis ta sulle rääkis!”
Siis jutustas Saamuel temale kõik ega salanud tema ees midagi. Ja Eeli ütles: „Tema on Issand, tehku tema, mis ta silmis hea on!”
Ja Saamuel kasvas ning Issand oli temaga ega lasknud ainsatki oma sõna tühja minna.
Ja kogu Iisrael Daanist kuni Beer-Sebani sai teada, et Saamuelist oli saanud ustav Issanda prohvet.
Ja Issand näitas ennast edaspidigi Siilos, sest Issand ilmutas ennast Siilos Saamuelile Issanda sõna läbi.
1. Saamueli 4 Ja Saamueli sõna tuli kogu Iisraeli kätte. Ja Iisrael läks sõtta vilistite vastu; nad lõid leeri üles Eben-Eeseri juurde ja vilistid olid asunud leeri Afekasse.
Ja vilistid seadsid endid tapluseks Iisraeli vastu: aga kui taplus oli levinud, siis oli Iisrael mahalöödult vilistite ees; need lõid võitlusväljal maha ligi neli tuhat meest.
Kui rahvas tuli leeri, siis ütlesid Iisraeli vanemad: „Mispärast laskis Issand meid täna vilistitel maha lüüa? Võtkem eneste juurde Issanda seaduselaegas Siilost, et ta tuleks meie keskele ja päästaks meid meie vaenlaste käest!”
Siis rahvas läkitas mehed Siilosse ja need tõid sealt ära keerubitel istuva vägede Issanda seaduselaeka; ja seal olid mõlemad Eeli pojad, Hofni ja Piinehas, Jumala seaduselaeka juures.
Ja kui Issanda seaduselaegas jõudis leeri, siis tõstis kogu Iisrael valju rõõmukisa, nõnda et maa kõmas.
Aga kui vilistid kuulsid hõiskamise kära, siis nad küsisid: „Mis suur hõiskamise kära see on heebrealaste leeris?” Ja nad said teada, et Issanda laegas oli tulnud leeri.
Siis vilistid kartsid, sest nad ütlesid: „Jumalad on tulnud leeri!” Ja nad ütlesid: „Häda meile, sest seesugust ei ole iialgi varem juhtunud!
Häda meile! Kes päästab meid nende vägevate jumalate käest? Need on need jumalad, kes lõid Egiptust kõiksugu nuhtlustega kõrbes.
Kinnitage endid ja olge mehed, te vilistid, et te ei peaks teenima heebrealasi, nagu nemad teenisid teid! Olge mehed ja sõdige!”
Ja vilistid sõdisid ning Iisraeli löödi, nõnda et nad põgenesid igamees oma telki; ja kaotus oli väga suur, sest Iisraelist langes kolmkümmend tuhat jalameest.
Ja Jumala laegas võeti ära ning mõlemad Eeli pojad, Hofni ja Piinehas, said surma.
Aga keegi benjaminlane jooksis lahingust ära ja tuli selsamal päeval Siilosse, riided lõhki käristatud ja mulda pea peal.
Ja kui ta tuli, vaata, siis istus Eeli istmel tee kõrval valvates, sest ta süda värises Jumala laeka pärast; ja kui mees jõudis linna kuulutama, siis kisendas kogu linn.
Kui Eeli kuulis kisendushäält, siis ta küsis: „Mis kära see on?” Siis ruttas mees ja tuli ning jutustas Eelile.
Eeli oli üheksakümmend kaheksa aastat vana ja ta silmad olid tuhmid, nõnda et ta enam ei näinud.
Ja mees ütles Eelile: „Mina olen lahingust tulija. Ma põgenesin täna lahingust.” Ja tema küsis: „Kuidas oli lugu, mu poeg?”
Siis kostis sõnumitooja ja ütles: „Iisrael põgenes vilistite eest ja rahva kaotuski on suur. Ka su mõlemad pojad, Hofni ja Piinehas, on surnud ning Jumala laegas on ära võetud.”
Ja sündis, kui ta Jumala laegast nimetas, et Eeli kukkus istmelt värava kõrval tagurpidi, murdis oma kaela ja suri, sest mees oli vana ja raske; ta oli Iisraelile kohut mõistnud nelikümmend aastat.
Ja tema minia, Piinehasi naine, oli viimaseid päevi lapseootel; kui ta kuulis seda sõnumit, et Jumala laegas oli ära võetud ja ta äi ja mees surnud, siis ta varises kokku ja sünnitas, sest temale tulid sünnitusvaevad.
Ja otse ta suremise ajal ütlesid naised, kes seisid ta juures: „Ära karda, sest sa oled sünnitanud poja!” Aga tema ei vastanud ega pannud tähelegi,
vaid pani poeglapsele nimeks Iikabod + Nimi Ikabod tähendab 'ilma auta'. , et öelda: „Au on Iisraelist lahkunud”, sellepärast et Jumala laegas oli ära võetud, ning oma äia ja mehe pärast.
Ja ta ütles: „Au on Iisraelist lahkunud, sest Jumala laegas on ära võetud.”
1. Saamueli 5 Kui vilistid olid võtnud Jumala laeka, viisid nad selle Eben-Eeserist Asdodisse.
Ja vilistid võtsid Jumala laeka ning viisid selle Daagoni + Daagon oli kaananlaste viljajumal. kotta ja asetasid Daagoni kõrvale.
Kui asdodlased teisel päeval vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees. Nad võtsid Daagoni ja panid selle ta paika.
Kui nad järgmisel päeval hommikul vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees, ja Daagoni pea ja mõlemad käelabad olid äraraiutuina lävel, üksnes Daagoni keha oli järele jäänud.
Sellepärast ei astu Asdodis kuni tänapäevani Daagoni preestrid ega ükski Daagoni kotta mineja Daagoni koja lävele.
Ja Issanda käsi oli raskesti asdodlaste peal, ta laastas neid ja lõi pärasoolepaisetega Asdodit ja selle maa-alasid.
Kui Asdodi mehed nägid, kuidas lugu oli, siis nad ütlesid: „Ärgu jäägu Iisraeli Jumala laegas meie juurde, sest tema käsi on meie ja meie jumala Daagoni vastu vali!”
Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid eneste juurde ja küsisid: „Mida peaksime tegema Iisraeli Jumala laekaga?” Ja nad vastasid: „Viidagu Iisraeli Jumala laegas Gatti!” Ja nad viisid Iisraeli Jumala laeka sinna.
Aga pärast seda, kui nad selle olid sinna viinud, tabas Issanda käsi linna väga suure jahmatusega: ta lõi linna inimesi, niihästi pisikesi kui suuri, nõnda et neile tekkisid pärasoolepaised.
Siis nad läkitasid Jumala laeka Ekronisse; aga kui Jumala laegas jõudis Ekronisse, kisendasid ekronlased, öeldes: „Nad on toonud Iisraeli Jumala laeka minu juurde, surmama mind ja mu rahvast!”
Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid ja ütlesid: „Saatke ära Iisraeli Jumala laegas, et see saaks tagasi oma paika ega tapaks mind ja mu rahvast!” Sest kogu linnas oli surmahirm, Jumala käsi oli seal väga ränk.
Neid inimesi, kes ei surnud, löödi pärasoolepaisetega; linna hädakisa aga tõusis taevani.
1. Saamueli 6 Ja Issanda laegas oli vilistite väljadel seitse kuud.
Ja vilistid kutsusid kokku preestrid ja ennustajad, öeldes: „Mida peaksime tegema Issanda laekaga? Õpetage meid, kuidas saaksime selle koju läkitada?”
Ja need ütlesid: „Kui te Iisraeli Jumala laeka ära saadate, siis ärge saatke seda tühjalt, sest te peate temale kindlasti tasuma süüohvri; siis te saate terveks ja saate teada, miks tema käsi ei lahku!”
Kui vilistid küsisid: „Milline on see süüohver, mida me temale peame tasuma?”, siis nad vastasid: „Vilistite vürstide arvu järgi viis kuldpaiset ja viis kuldhiirt, sest sama nuhtlus on olnud kõigil, ka teie vürstidel.
Valmistage siis kujud oma veripaisetest ja kujud hiirtest, kes maad hävitavad, ja andke au Iisraeli Jumalale! Vahest ta kergendab oma kätt, mis on teie peal, ja teie jumalate ja teie maa peal!
Sest miks teete oma südamed kõvaks, nagu egiptlased ja vaarao tegid oma südamed kõvaks? Eks olnud nõnda, et kui ta näitas neile oma jõudu, siis nad lasksid Iisraeli lapsed minema ja need tulid ära?
Võtke ja seadke nüüd valmis üks uus vanker ja võtke kaks imetajat lehma, kelle peal veel iket ei ole olnud, ja rakendage lehmad vankri ette, aga vasikad nende järelt viige koju!
Siis võtke Issanda laegas ja pange see vankrile; need kuldasjad, mis te temale süüohvriks tasute, asetage selle kõrvale karpi; siis saatke see minema, et see ära läheks!
Seejärel vaadake: kui ta läheb oma kodukandi poole, üles Beet-Semesisse, siis on tema meile seda suurt kurja teinud; aga kui mitte, siis teame, et tema käsi pole meisse puutunud, vaid see oli juhus, mis meid tabas.”
Ja mehed tegid nõnda: võtsid kaks imetajat lehma ja rakendasid vankri ette, aga nende vasikad nad sulgesid koju.
Ja nad asetasid vankrile Issanda laeka, karbi, kuldhiired ja oma paisete kujud.
Siis läksid lehmad otseteed Beet-Semesi poole, käies üha sedasama maanteed, ise ammudes; nad ei pöördunud ei paremale ega vasakule, ja vilistite vürstid käisid nende järel kuni Beet-Semesini.
Beet-Semesis oldi parajasti orus nisu lõikamas. Kui nad oma silmad üles tõstsid, siis nägid nad laegast ja rõõmustasid seda nähes.
Vanker tuli aga beetsemeslase Joosua põllule ja jäi sinna seisma; ja seal oli suur kivi. Siis nad lõhkusid vankripuud ja ohverdasid lehmad Issandale põletusohvriks.
Leviidid olid maha tõstnud Issanda laeka ja selle juures oleva karbi, milles olid kuldasjad, ja pannud suure kivi peale. Ja Beet-Semesi mehed ohverdasid sel päeval Issandale põletusohvreid ja tapsid tapaohvreid.
Ja kui need viis vilistite vürsti olid seda näinud, siis nad läksid selsamal päeval tagasi Ekronisse.
Ja need olid need kuldpaised, mis vilistid tasusid Issandale süüohvriks: Asdodi eest üks, Assa eest üks, Askeloni eest üks, Gati eest üks, Ekroni eest üks.
Ja kuldhiiri oli vastavalt nende viie vürsti kõigi vilistite linnade arvule, kindlustatud linnadest kuni lahtiste küladeni ja kuni suure kivini, mille peale nad asetasid Issanda laeka; see on tänapäevani alles beetsemeslase Joosua põllul.
Aga Beet-Semesi mehi löödi maha, sest nad olid vaadanud Issanda laekasse; ja ta lõi rahvast maha viiskümmend tuhat ja seitsekümmend meest. Ja rahvas leinas, et Issand oli löönud rahvast nii suure löögiga.
Ja Beet-Semesi mehed ütlesid: „Kes suudaks seista Issanda, selle püha Jumala ees? Kelle juurde peaks ta meie juurest minema?”
Ja nad läkitasid käskjalad ütlema Kirjat-Jearimi elanikele: „Vilistid on Issanda laeka tagasi toonud, tulge alla ja viige see eneste juurde!”
1. Saamueli 7 Ja Kirjat-Jearimi mehed tulid ning viisid ära Issanda laeka ja tõid selle künkale Abinadabi kotta, ja nad pühitsesid tema poja Eleasari Issanda laegast hoidma.
Sellest päevast, kui laegas jäi Kirjat-Jearimi, möödus palju aega, möödus kakskümmend aastat; ja kogu Iisraeli sugu ohkas Issanda järel käies.
Aga Saamuel rääkis kogu Iisraeli soole, öeldes: „Kui te kõigest südamest tahate pöörduda Issanda poole, siis kõrvaldage oma keskelt võõrad jumalad ja astarted, valmistage oma südamed Issandale ja teenige üksnes teda, siis ta päästab teid vilistite käest!”
Siis Iisraeli lapsed kõrvaldasid baalid ja astarted ning teenisid üksnes Issandat.
Ja Saamuel ütles: „Koguge terve Iisrael Mispasse, siis ma palun teie eest Issandat!”
Siis nad kogunesid Mispasse, ammutasid vett + Vee ammutamine oli patukahetsuskommetega liituv sümboolne puhastustoiming. ja valasid Issanda ette, ja nad paastusid sel päeval; nad ütlesid seal: „Me oleme Issanda vastu pattu teinud!” Ja Saamuel mõistis Mispas kohut Iisraeli lastele.
Aga kui vilistid kuulsid, et Iisraeli lapsed olid kogunenud Mispasse, siis tulid vilistite vürstid üles Iisraeli vastu; ja kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis tundsid nad hirmu vilistite ees.
Ja Iisraeli lapsed ütlesid Saamuelile: „Ära lakka kisendamast meie pärast Issanda, meie Jumala poole, et ta meid päästaks vilistite käest!”
Siis Saamuel võttis ühe piimatalle ja ohverdas selle täielikuks põletusohvriks Issandale; ja Saamuel kisendas Iisraeli pärast Issanda poole ning Issand vastas temale.
Ja kui Saamuel ohverdas põletusohvrit, lähenesid vilistid, et sõdida Iisraeli vastu; aga Issand müristas sel päeval valju mürinaga vilistite kohal ja viis nad segadusse; ja neid löödi maha Iisraeli ees.
Ja Iisraeli mehed läksid Mispast välja ning ajasid vilisteid taga ja lõid nad kuni allapoole Beet-Kaari.
Siis võttis Saamuel ühe kivi ning asetas Mispa ja Seeni vahele, pani sellele nimeks Eben-Eeser + Nimi Eben-Eeser tähendab 'abikivi'. ja ütles: „Siiani on Issand meid aidanud!”
Nõnda alistati vilistid ja nad ei tulnud enam Iisraeli maa-alale; ja Issanda käsi oli vilistite vastu kogu Saamueli eluaja.
Ja need linnad, mis vilistid olid Iisraelilt ära võtnud, said tagasi Iisraelile Ekronist kuni Gatini, nõndasamuti vabastas Iisrael ka nende maa-alad vilistite käest. Rahu oli ka Iisraeli ja emorlaste vahel.
Ja Saamuel mõistis Iisraelile kohut kogu oma eluaja.
Ta käis igal aastal ringi Peetelis, Gilgalis ja Mispas ja mõistis Iisraelile kohut kõigis neis paigus.
Siis ta tuli tagasi Raamasse, sest seal oli ta kodu ja seal ta mõistis Iisraelile kohut ja sinna ta ehitas altari Issandale.
1. Saamueli 8 Kui Saamuel jäi vanaks, siis pani ta oma pojad Iisraelile kohtumõistjaiks.
Tema esmasündinud poja nimi oli Joel ja tema teise poja nimi oli Abija; nad olid kohtumõistjaiks Beer-Sebas.
Aga ta pojad ei käinud tema teedel, vaid ajasid kasu taga ja võtsid meelehead ning väänasid õigust.
Siis kogunesid kõik Iisraeli vanemad ja tulid Saamueli juurde Raamasse
ning ütlesid temale: „Vaata, sa oled jäänud vanaks ja su pojad ei käi su teedel. Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil rahvail!”
Aga see kõne oli Saamueli silmis paha, kui nad ütlesid: „Anna meile kuningas, kes meile kohut mõistaks!” Ja Saamuel palus Issandat.
Ja Issand ütles Saamuelile: „Kuule rahva häält kõiges, mida nad sulle ütlevad, sest nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat!
Nõnda nagu on kõik need teod, mis nad on teinud alates päevast, kui ma tõin nad ära Egiptusest, kuni tänapäevani, jättes mind maha ja teenides teisi jumalaid, nõnda nad teevad ka sinule.
Aga nüüd kuule nende häält! Hoiata neid ainult tõsiselt ja kuuluta neile selle kuninga õigust, kes hakkab nende üle valitsema!”
Ja Saamuel kõneles kõik Issanda sõnad rahvale, kes nõudis temalt kuningat.
Ta ütles: „Niisugune on selle kuninga õigus, kes hakkab teie üle valitsema: ta võtab teie pojad ning paneb nad oma sõjavankrite peale ja ratsahobuste selga või laseb neid joosta oma sõjavankri ees;
ta paneb neist enesele tuhandepealikuid ja viiekümnepealikuid; ta paneb neid kündma tema kündi ja lõikama tema lõikust ning valmistama temale sõjariistu ja vankrivarustust;
ta võtab teie tütred salvisegajaiks, keetjaiks ja küpsetajaiks;
ta võtab teie parimad põllud, viinamäed ja õlipuud ning annab oma sulastele;
ta võtab kümnist teie viljapõldudelt ja viinamägedelt ning annab oma hoovkondlastele ja sulastele;
ta võtab teie sulased ja teenijad ja parimad noored mehed, nõndasamuti teie eeslid, ja paneb oma tööle;
ta võtab kümnist teie lammastest ja kitsedest ning te peate olema temale sulasteks.
Ja kui te siis kisendate oma kuninga pärast, kelle te enestele olete valinud, siis Issand ei vasta teile.”
Aga rahvas tõrkus kuulmast Saamueli häält ja nad ütlesid: „Ei! Meil peab olema kuningas,
et meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad, et meie kuningas meile kohut mõistaks, meie ees välja läheks ja meie võitlusi võitleks!”
Kui Saamuel kuulis rahva kõiki sõnu, kordas ta neid Issanda kõrva ees.
Aga Issand ütles Saamuelile: „Kuule nende häält ja pane neile kuningas!” Siis Saamuel ütles Iisraeli meestele: „Minge igaüks oma linna!”
1. Saamueli 9 Benjaminist oli jõukas mees Kiis, kes oli Abieli poeg, kes oli Serori poeg, kes oli Bekorati poeg, kes oli benjaminlase Afiahi poeg.
Ja temal oli poeg Saul, kes oli noor ja ilus. Ei olnud Iisraeli lastest ükski temast ilusam, ta oli peajagu pikem kui kõik muu rahvas.
Kord olid Kiisi, Sauli isa emaeeslid kadunud ja Kiis ütles oma pojale Saulile: „Võta nüüd üks teenritest enesega kaasa ja võta kätte, mine otsi emaeeslid üles!”
Nad käisid siis läbi Efraimi mäestiku ja käisid läbi Saalisa maa, aga nad ei leidnud; ja nad käisid läbi Saalimi maa, kuid eesleid ei olnud; siis nad käisid läbi Benjamini maa, aga nad ei leidnud.
Kui nad jõudsid Suufi maale, ütles Saul oma teenrile, kes oli koos temaga: „Tule, lähme tagasi, viimaks mu isa ei hooligi enam emaeeslitest, vaid on mures meie pärast!”
Aga see vastas temale: „Vaata nüüd, selles linnas on üks jumalamees, ja ta on auväärt mees: kõik, mis ta räägib, läheb tõesti täide. Lähme nüüd sinna, vahest ta juhatab meile tee, mida peame käima!”
Siis ütles Saul oma teenrile: „Vaata, me läheme küll, aga mida me mehele viime? Sest leib on meie kottidest lõppenud ja andi ei ole meil jumalamehele viia. Mis meil veel on?”
Ja teener vastas taas Saulile ning ütles: „Vaata, minu käes leidub veel veerand hõbeseeklist; ma annan selle jumalamehele, et ta meile teed juhataks!”
Muiste ütles Iisraelis igaüks nõnda, kui ta läks Jumalat küsitlema: „Tulge, lähme nägija juurde!” Sest keda nüüd hüütakse prohvetiks, hüüti muiste nägijaks.
Ja Saul ütles oma teenrile: „Su kõne on hea, tule, lähme!” Ja nad läksid linna, kus oli jumalamees.
Kui nad läksid nõlva mööda üles linna, siis nad kohtasid tüdrukuid, kes tulid välja, et vett viia, ja nad küsisid neilt: „Kas nägija on siin?”
Ja nemad kostsid neile ning ütlesid: „On, vaata, otse sinu ees! Rutta nüüd, sest ta tuli just praegu linna, sest täna on rahval tapaohver ohvrikünkal + Ohvrikünkad olid kohalikud pühapaigad. !
Kui te jõuate linna, siis leiate tema, enne kui ta läheb üles ohvrikünkale sööma; sest rahvas ei söö enne, kui ta tuleb, sest tema peab tapaohvrit õnnistama; pärast seda söövad kutsutud. Aga nüüd minge üles, sest just praegu te leiate tema!”
Ja nad läksid üles linna; kui nad jõudsid keset linna, vaata, siis tuli Saamuel neile vastu, teel üles ohvrikünkale.
Aga Issand oli päev enne Sauli tulekut Saamueli kõrvale ilmutanud, öeldes:
„Homme sel ajal läkitan ma sinu juurde mehe Benjamini maalt. Võia ta vürstiks mu rahvale, Iisraelile, tema peab mu rahva päästma vilistite käest, sest ma olen vaadanud oma rahva peale, sest ta hädakisa on jõudnud minuni!”
Ja kui Saamuel nägi Sauli, siis Issand andis temale mõista: „Vaata, see ongi mees, kellest ma sulle rääkisin: tema peab valitsema mu rahva üle!”
Ja Saul ligines Saamuelile värava suus ning ütles: „Juhata mulle, kus on see nägija koda!”
Aga Saamuel kostis Saulile ning ütles: „Mina olen see nägija. Mine mu ees üles ohvrikünkale ja sööge täna koos minuga; hommikul ma saadan sind, ja ma seletan sulle kõik, mis sul südame peal on!
Ja mis puutub emaeeslitesse, kes sul nüüd kolmandat päeva on olnud kadunud, siis nende pärast ära muretse, sest need on leitud. Ja kellele kuulubki kõik, mis Iisraelis on väärtuslikku, kui mitte sinule ja kogu su isakojale?”
Aga Saul kostis ning ütles: „Eks ma ole benjaminlane, Iisraeli vähimast suguharust, ja mu suguvõsa on kõige vähem tähtis kõigist Benjamini suguharu suguvõsadest! Miks sa räägid minuga nõnda?”
Kuid Saamuel võttis Sauli ja tema teenri ning viis nad söögituppa ja andis neile ülema paiga kutsutute hulgas - ja neid oli ligi kolmkümmend meest.
Ja Saamuel ütles keetjale: „Anna siia see tükk, mis ma sulle andsin ja mille kohta ma sulle ütlesin: Pane see kõrvale!”
Siis keetja tõstis reieluu ning mis seal küljes oli ja pani Sauli ette. Ja Saamuel ütles: „Vaata, ülejääk on pandud su ette, söö, sest see on hoitud sulle selleks ajaks, kui ma ütlesin: Ma olen rahvast kutsunud.” Ja Saul sõi sel päeval koos Saamueliga.
Siis nad läksid ohvrikünkalt alla linna ja ta kõneles Sauliga katusel.
Ja nad tõusid vara üles. Kui hakkas koitma, hüüdis Saamuel Saulile katusel ja ütles: „Tõuse üles, ma saadan sind!” Ja Saul tõusis ning nad mõlemad läksid välja, tema ja Saamuel.
Kui nad tulid alla linna serva, ütles Saamuel Saulile: „Ütle teenrile, et ta läheks meie ees!” Ja poiss läks. „Aga sina jää nüüd paigale ja mina kuulutan sulle Jumala sõna!”
1. Saamueli 10 Siis Saamuel võttis õlikruusi ja valas temale pähe, suudles teda ning ütles: „Eks ole nõnda, et Issand on võidnud sind vürstiks oma pärisosale?
Kui sa täna mu juurest ära lähed, siis sa leiad kaks meest Raaheli haua juures Benjamini maa-alal Selsahis, ja need ütlevad sulle: Emaeeslid, keda sa käisid otsimas, on leitud; vaata, su isa on emaeeslite asja jätnud ja on mures teie pärast, öeldes: Mida peaksin tegema oma poja heaks?
Ja kui sa sealt edasi lähed ja jõuad Taabori + Taabor, mille asupaik pole teada, ei tähenda Galilea Taabori mäge. tamme juurde, siis tulevad seal sulle vastu kolm meest, kes lähevad Jumala juurde üles Peetelisse: üks kannab kolme sikutalle, üks kannab kolme leivakakku ja üks kannab veinikruusi.
Nemad küsivad sinult, kuidas su käsi käib, ja annavad sulle kaks leiba; võta need nende käest vastu!
Ja selle järel tuled sa Jumala Gibeasse, kus asub vilistite linnavägi; ja kui sa jõuad sinna linna, siis sa kohtad ohvrikünkalt alla tulevat prohvetite salka, naablid, trummid, viled ja kandled ees, ja nad ise räägivad prohvetlikult.
Siis tuleb Issanda Vaim võimsasti su peale, sa hakkad koos nendega prohvetlikult rääkima ja muutud ise teiseks meheks.
Kui need märgid täide lähevad, siis tee, mis sul tuleb teha, sest Jumal on sinuga!
Mine siis minu ees alla Gilgalisse, ja vaata, ma tulen su juurde põletusohvreid ohverdama ja tänuohvreid tapma; oota seitse päeva, kuni ma tulen su juurde ja teen sulle teatavaks, mida sa pead tegema!”
Kui Saul pööras selja, et minna Saamueli juurest ära, sündiski, et Jumal muutis tema südame teiseks, ja kõik need märgid läksid täide selsamal päeval.
Ja kui nad jõudsid Gibeasse, vaata, siis tuli temale vastu salkkond prohveteid. Ja Jumala Vaim tuli võimsasti tema peale ja ta hakkas nende keskel prohvetlikult rääkima.
Ja kui kõik, kes teda varem tundsid, nägid, ja vaata, ta rääkis prohvetlikult koos prohvetitega, siis ütles rahvas üksteisele: „Mis Kiisi pojaga on juhtunud? Kas Saulgi on prohvetite seas?”
Ja keegi sealolijaist vastas ning ütles: „Ja kes on nende isa?” Seepärast on saanud kõnekäänuks: „Kas Saulgi on prohvetite seas?”
Ja kui ta oli lõpetanud prohvetliku rääkimise, siis tuli ta ohvrikünkale.
Ja Sauli isa vend küsis temalt ja ta teenrilt: „Kus te käisite?” Ta vastas: „Emaeesleid otsimas. Aga kui me nägime, et neid ei olnud, siis läksime Saamueli juurde.”
Siis ütles Sauli isa vend: „Jutusta ometi mulle, mida Saamuel teile rääkis!”
Ja Saul vastas oma isa vennale: „Ta teatas meile lihtsalt, et emaeeslid on leitud.” Aga kuningriigi asjast, millest Saamuel oli rääkinud, ei jutustanud ta temale midagi.
Siis Saamuel hüüdis rahva kokku Issanda juurde Mispasse.
Ta ütles Iisraeli lastele: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin Iisraeli Egiptusest ära ja päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi kuningriikide käest, kes teid rõhusid.
Aga te olete nüüd ära põlanud oma Jumala, kes teid on päästnud kõigist teie õnnetustest ja ahastustest, ja olete temale öelnud: Pane meile kuningas! Astuge siis nüüd Issanda ette oma suguharude ja tuhandete kaupa!”
Ja Saamuel laskis kõik Iisraeli suguharud ette astuda, ja liisk langes Benjamini suguharule.
Siis laskis ta Benjamini suguharu suguvõsade kaupa ette astuda, ja liisk langes Matri suguvõsale; seejärel langes liisk Saulile, Kiisi pojale. Aga kui teda otsiti, siis teda ei leitud.
Siis nad küsisid veel kord Issandalt: „Kas mees veel siia tuleb?” Ja Issand vastas: „Vaata, ta on ennast peitnud varustuse sekka!”
Siis nad jooksid ja tõid ta sealt ära; ja kui ta seisis rahva keskel, siis oli ta peajagu pikem kui kõik muu rahvas.
Ja Saamuel ütles kogu rahvale: „Kas näete, kelle Issand on valinud? Sest tema sarnast ei ole kogu rahva seas.” Siis kogu rahvas hõiskas ja hüüdis: „Elagu kuningas!”
Ja Saamuel kõneles rahvale kuningriigi õigusest, kirjutas selle raamatusse ja pani Issanda ette. Siis laskis Saamuel kogu rahva ära minna, igaühe oma koju.
Ja Saulgi läks koju Gibeasse ja koos temaga läks sõjavägi, need, kelle südant Jumal oli puudutanud.
Aga kõlvatud mehed ütlesid: „Mis abi on meil temast?” Ja nad ei pannud Sauli millekski ega toonud temale andi. Aga tema oli otsekui kurt.
1. Saamueli 11 Aga ühe kuu pärast läks ammonlane Naahas ja lõi leeri üles Jaabesi alla Gileadis; ja kõik Jaabesi mehed ütlesid Naahasile: „Tee meiega leping, siis me teenime sind!”
Kuid ammonlane Naahas vastas neile: „Ma teen teiega lepingu nõnda, et ma pistan igaühel teist välja parema silma ja teotan sellega kogu Iisraeli!”
Siis ütlesid Jaabesi vanemad temale: „Jäta meid rahule seitsmeks päevaks, et saaksime läkitada käskjalad Iisraeli kõigisse paigusse; kui ei ole kedagi, kes meid aitaks, siis tuleme välja sinu juurde!”
Nii tulid käskjalad Sauli Gibeasse ja rääkisid neid sõnu rahva kuuldes; siis tõstis kogu rahvas häält ja nuttis.
Ja vaata, Saul tuli härgade taga väljalt. Ja Saul küsis: „Mis rahval viga on, et nad nutavad?” Ja temale anti edasi Jaabesi meeste sõnad.
Kui Saul neid sõnu kuulis, siis tuli Jumala Vaim võimsasti ta peale ja ta viha süttis väga põlema.
Ja ta võttis härjapaari, raius need tükkideks ning läkitas käskjalgadega Iisraeli kõigisse paigusse, öeldes: „Kes ei tule välja Sauli ja Saamueli järel, selle härgadega tehakse nõndasamuti!” Siis langes Issanda hirm rahva peale ja nad läksid välja nagu üks mees.
Ja ta luges nad üle Besekis: Iisraeli lapsi oli kolmsada tuhat ja Juuda mehi kolmkümmend tuhat.
Ja nad ütlesid käskjalgadele, kes olid tulnud: „Öelge Gileadi Jaabesi meestele nõnda: Homme, kui päike on palavaim, saate te abi.” Ja käskjalad tulid ning kuulutasid seda Jaabesi meestele ja need rõõmustasid.
Ja Jaabesi mehed ütlesid: „Homme tuleme teie juurde, talitage siis meiega, nagu iganes teie silmis hea on!”
Järgmisel päeval jaotas Saul rahva kolme ossa ja need tulid hommikuvahi ajal keset leeri ning lõid ammonlasi maha, kuni päev läks palavaks; aga järelejäänud pillutati laiali ega jäänud neist kahte ühtekokku.
Siis rahvas ütles Saamuelile: „Kes see oli, kes ütles: Kas Saul hakkab meie üle valitsema? Andke need mehed, et saaksime nad surmata!”
Aga Saul ütles: „Sel päeval ei surmata kedagi, sest täna on Issand Iisraelis abi andnud!”
Ja Saamuel ütles rahvale: „Tulge, läki Gilgalisse ja uuendagem seal kuningriik!”
Ja kogu rahvas läks Gilgalisse; Gilgalis tõstsid nad Sauli kuningaks Issanda ees ja seal ohverdasid nad tänuohvreid Issanda ees. Ja Saul ja kõik Iisraeli mehed olid seal väga rõõmsad.
1. Saamueli 12 Siis ütles Saamuel kogu Iisraelile: „Ennäe, ma olen kuulnud teie häält kõiges, mis te olete mulle öelnud, ja olen pannud kuninga teie üle valitsema.
Ja nüüd, vaata, kuningas käibki teie ees. Ma ise olen läinud vanaks ja halliks, on ju mu pojadki, näe, teie juures. Aga ma olen käinud teie ees oma noorusest tänapäevani.
Siin ma olen! Tunnistage minu vastu Issanda ja tema võitu ees: kelle härja ma olen võtnud? Või kelle eesli ma olen võtnud? Või keda ma olen rõhunud, kellele liiga teinud? Või kelle käest ma olen võtnud meelehead, et sellega petta oma silmi? Ma siis tasun teile!”
Nad vastasid: „Sa ei ole meid rõhunud ega meile liiga teinud, ja sa ei ole kellegi käest midagi võtnud.”
Siis ta ütles neile: „Issand on tunnistajaks teie vastu ja tema võitu on tunnistajaks tänasel päeval, et teie ei ole mu käest midagi leidnud.” Ja nad vastasid: „Tema on tunnistaja.”
Ja Saamuel ütles rahvale: „Tunnistaja on Issand, kes kutsus Moosese ja Aaroni ja kes tõi teie vanemad ära Egiptusemaalt.
Nüüd astuge ette ja ma lähen teiega kohtusse Issanda ees kõigi Issanda õiglaste tegude pärast, mis ta teile ja teie vanemaile on teinud!
Kui Jaakob oli tulnud Egiptusesse ja teie vanemad kisendasid Issanda poole, siis läkitas Issand Moosese ja Aaroni ja nemad tõid teie vanemad ära Egiptusest ning asustasid nad sellesse paika.
Aga nad unustasid Issanda, oma Jumala, ja tema andis nad Haasori väepealiku Siisera, vilistite ja Moabi kuninga kätte ja need sõdisid nende vastu.
Siis nad kisendasid Issanda poole ja ütlesid: Me oleme pattu teinud, et jätsime maha Issanda ning teenisime baale ja astartesid; aga päästa meid nüüd meie vaenlaste käest, siis me teenime sind!
Ja Issand läkitas Jerubbaali, Bedani, Jefta ja Saamueli ning päästis teid teie ümberkaudsete vaenlaste käest ja te võisite elada julgesti.
Aga kui te nägite, et ammonlaste kuningas Naahas tuli teie vastu, siis te ütlesite mulle: Ei! Meie üle valitsegu kuningas! Kuigi Issand, teie Jumal oli teie kuningas.
Ja nüüd, vaata, siin on kuningas, kelle te olete valinud, keda te nõudsite. Jah, näe, Issand on andnud teile kuninga.
Kui te kardate Issandat ja teenite teda ja kuulate tema häält ega tõrgu Issanda käsu vastu, siis te jääte elama, niihästi teie kui kuningas, kes valitseb teie üle pärast Issandat, teie Jumalat.
Aga kui te ei kuula Issanda häält ja tõrgute Issanda käsu vastu, siis on Issanda käsi teie vastu, nõnda nagu ta oli teie vanemate vastu.
Astuge nüüd ette ja vaadake seda suurt tegu, mis Issand teeb teie silme ees!
Eks ole nüüd nisulõikuse aeg? Aga mina hüüan Issanda poole, et ta annaks äikest ja vihma, + Nisukoristamise ajal aprillis-mais ei esinenud vihmasadu. et te mõistaksite ja näeksite, kui suur on Issanda silmis teie pahategu, mis te olete teinud, nõudes enestele kuningat.”
Ja Saamuel hüüdis Issanda poole ning Issand andis selsamal päeval äikest ja vihma. Siis kogu rahvas kartis väga Issandat ja Saamueli.
Ja kogu rahvas ütles Saamuelile: „Palu oma sulaste eest Issandat, oma Jumalat, et me ei sureks, sest me oleme lisanud kõigile oma pattudele veel selle pahateo, et nõudsime enestele kuningat!”
Ja Saamuel ütles rahvale: „Ärge kartke! Te olete küll teinud kõike seda kurja, ometi ärge taganege Issanda järelt, vaid teenige Issandat kõigest südamest!
Ärge taganege järgnema tühiseile jumalaile, kes ei too kasu ega päästa, sellepärast et need on tühised!
Sest Issand ei jäta maha oma rahvast oma suure nime pärast, vaid Issand on otsustanud teha teid enesele rahvaks.
Ka mina ise - jäägu see minust kaugele! - teeksin pattu Issanda vastu, kui ma lakkaksin palvetamast teie eest. Mina aga tahan teile õpetada head ja õiget teed.
Kartke ainult Issandat ja teenige teda ustavalt kõigest südamest, sest vaadake, mis suuri asju ta teile on teinud!
Aga kui te ikkagi teete kurja, siis te hukkute, niihästi teie ise kui teie kuningas.”
1. Saamueli 13 Saul oli olnud aasta oma kuningriigi üle ja valitses teist aastat Iisraeli üle,
kui ta valis enesele Iisraelist kolm tuhat meest; neist oli kaks tuhat Sauliga Mikmasis ja Peeteli mäestikus ja tuhat Joonataniga Benjamini Gibeas; aga ülejäänud rahva oli ta ära saatnud, igaühe oma telki.
Joonatan lõi Gebas olevat vilistite linnaväge ja vilistid said sellest kuulda. Siis laskis Saul kogu maal sarve puhuda ja öelda: „Heebrealased kuulgu seda!”
Ja kogu Iisrael kuulis räägitavat, et Saul oli löönud vilistite linnaväge, samuti ka seda, et Iisrael oli vilistitele muutunud vastikuks; ja rahvas kutsuti Gilgalisse Saulile järgnema.
Ja vilistid kogunesid sõdima Iisraeli vastu: kolmkümmend tuhat sõjavankrit, kuus tuhat ratsanikku ja muud rahvast nõnda palju nagu liiva mere ääres. Nad tulid üles ja asusid leeri Mikmasis, Beet-Aavenist ida poole.
Iisraeli mehed nägid, et neil tuli kitsas kätte, et rahvas oli kimbatuses ja puges koobastesse, kibuvitsapõõsastesse, kaljulõhedesse, keldritesse ja kaevudesse.
Heebrealasi läks ka üle Jordani Gaadi ja Gileadi maale. Aga Saul oli alles Gilgalis ja kogu rahvas oli värisedes talle järgnenud.
Kui ta oli oodanud seitse päeva, Saamueli poolt määratud ajani, Saamuel aga Gilgalisse ei tulnud, siis hakkas rahvas tema juurest laiali valguma.
Siis ütles Saul: „Tooge mulle põletusohver ja tänuohvrid!” Ja ta ohverdas põletusohvri.
Aga kui ta põletusohvri ohverdamise oli lõpetanud, vaata, siis tuli Saamuel ja Saul läks temale vastu teda teretama.
Aga Saamuel ütles: „Mis sa oled teinud!” Ja Saul vastas: „Kui ma nägin, et rahvas mu juurest laiali valgus ja sina ei tulnud määratud ajaks, vilistid aga kogunesid Mikmassi,
siis ma mõtlesin: Nüüd tulevad vilistid mu vastu alla Gilgalisse, aga mina ei ole veel Issanda palet leevendanud. Siis ma söandasin ja ohverdasin põletusohvri.”
Saamuel ütles Saulile: „Sa oled talitanud mõistmatult: sa ei ole pidanud Issanda, oma Jumala käsku, mis ta sulle andis, sest nüüd oleks Issand kinnitanud su kuningriigi Iisraelis igaveseks.
Aga nüüd ei jää su kuningriik püsima: Issand on enesele otsinud oma südame järgi mehe ja Issand on teda käskinud olla vürstiks oma rahvale, sest sina ei ole pidanud, mis Issand sind on käskinud.”
Ja Saamuel võttis kätte ning läks Gilgalist üles Benjamini Gibeasse; Saul luges aga üle rahva, kes oli tema juures: ligi kuussada meest.
Saul ja Joonatan, ta poeg, ja rahvas, kes oli nende juures, jäid Benjamini Gebasse, vilistid aga olid leeri üles löönud Mikmassi.
Ja vilistite leerist läksid hävitajad välja kolmes salgas: üks salk pöördus Ofra poole Suuali maale,
teine salk pöördus Beet-Hooroni poole ja kolmas salk pöördus raja poole, mis ulatub üle Seboimi oru kõrbe suunas.
Aga seppa ei leidunud kogu Iisraeli maal, sest vilistid olid öelnud: „Et heebrealased ei teeks mõõka või piiki!”
Ja kogu Iisrael pidi minema alla vilistite juurde teritama, igamees oma saharauda, kõblast, kirvest ja raudlabidat.
Teritamismaks raudlabidate ja kõblaste pealt oli kaks kolmandikku seeklit, kolmeharuliste harkide, kirveste ja astlate pealt üks kolmandik seeklit.
Ja nõnda juhtus sõja ajal, et ei leidunud mõõka ega piiki kogu rahva käes, kes oli koos Sauli ja Joonataniga, küll oli aga Saulil ja Joonatanil, ta pojal.
Vilistite valvemeeskond läks Mikmasi kurusse.
Psalm 104 Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.
Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel.
Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid.
Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.
Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.
Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.
Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud.
Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi katma maad.
Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel.
Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu.
Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.
Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa.
Sa lased tärgata rohu loomadele ja orased inimeste tarbeks, et tuua leiba välja maa seest
ja veini, mis rõõmustab inimese südant; õli, et panna tema pale läikima; ja leiba, et kinnitada inimese südant.
Issanda puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,
kus linnud pesitsevad; toonekurgedel on majad küpresside otsas.
Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud mäkradele varjupaigaks.
Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut.
Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö ja kõik metsloomad roomavad välja.
Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.
Päike tõuseb, nemad koristavad end ja heidavad maha oma asemeile.
Siis väljub inimene oma tööle ja oma tegemistele õhtuni.
Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.
Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugemata palju loomi, pisikesi ja suuri;
seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud endale mängima.
Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal.
Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head.
Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.
Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.
Kestku Issanda au igavesti! Issand rõõmustagu oma tegudest,
tema, kes vaatab ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad.
Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.
Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas.
Kadugu patused maa pealt ja õelaid ärgu olgu enam! Kiida, mu hing, Issandat! Halleluuja + 'Halleluuja' on heebreakeelne ülistushüüd. See tähendab 'kiitke Issandat'. !
Apostlite 11 Aga apostlid ja vennad, kes elasid mööda Juudamaad laiali, said kuulda, et ka paganad olid Jumala sõna vastu võtnud.
Kui nüüd Peetrus tuli üles Jeruusalemma, riidlesid ümberlõigatud temaga:
„Sina oled astunud sisse ümberlõikamata meeste juurde ja söönud koos nendega!”
Siis Peetrus hakkas rääkima ja seletas neile järgemööda kõik:
„Mina olin Joppe linnas palvetamas ja nägin nagu endast ära olles nägemuse: üks anum, mida lasti nelja nurka pidi taevast maa peale, laskus nagu suur lina ja tuli otse minu ette.
Ja kui ma seda ainiti vaatasin, nägin ma ilmamaa neljajalgseid ja metsloomi ja roomajaid ja taeva linde.
Aga ma kuulsin ka häält mulle ütlevat: „Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!”
Aga mina ütlesin: „Ei ilmaski, Issand, sest minu suust ei ole veel kunagi sisse läinud midagi keelatut ega rüvedat!”
Hääl taevast ütles aga teist korda: „Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!”
See sündis kolm korda, ja kõik tõmmati jälle üles taevasse.
Ja ennäe, otsekohe seisis koja ees, kus me olime, kolm meest, kes olid läkitatud Kaisareast minu juurde.
Aga Vaim ütles mulle, et ma läheksin nendega kaasa ilma kõhklemata. Minuga tulid koos ka need kuus venda ja me läksime selle mehe majja.
Ja tema jutustas meile, kuidas ta oli näinud inglit oma majas seismas ja ütlemas: „Läkita mehi Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.
Tema räägib sulle sõnu, mille läbi sina ja kogu su pere saate päästetud.”
Kui ma siis hakkasin rääkima, langes Püha Vaim nende peale nii nagu meiegi peale alguses.
Siis tuli mulle meelde Issanda sõna, kuidas ta ütles: „Johannes ristis küll veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga.”
Kui nüüd Jumal on andnud neile samasuguse anni kui meilegi, kes me usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes olen siis mina, et ma oleksin võinud Jumalat keelata?”
Seda kuuldes nad rahunesid ja andsid Jumalale au, üteldes: „Siis on Jumal ka paganatele andnud meeleparanduse eluks.”