Eestikeelne Piibel 1997
2. Ajaraamat 1 Selsamal ööl ilmutas Jumal ennast Saalomonile ja ütles talle: „Palu, mida ma sulle peaksin andma!”Ja Saalomon vastas Jumalale: „Sa oled Taavetile, mu isale, suurt heldust osutanud, ja oled minu tema asemele kuningaks tõstnud.
Nüüd, Issand Jumal, saagu tõeks su sõna mu isale Taavetile, sest sa oled mu kuningaks tõstnud rahvale, keda on nõnda palju nagu põrmu maa peal!
Anna nüüd mulle tarkust ja mõistust minna ja tulla selle rahva eesotsas, sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?”
Ja Jumal ütles Saalomonile: „Et see sul südame peal on ja et sa ei ole palunud rikkust, varandust ega au, ka mitte oma vaenlaste hinge, ja et sa ei ole palunud isegi mitte pikka iga, vaid oled enesele palunud tarkust ja mõistust, et saaksid kohut mõista rahvale, kellele ma sind olen kuningaks tõstnud,
siis olgu sulle antud tarkust ja mõistust! Ja ma annan sulle ka rikkust, varandust ja au, nagu seda ei ole olnud kuningail enne sind ega ole ühelgi pärast sind.”
Psalm 119 Imelised on sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing.
Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi.
Ma avan oma suu ja ahmin, sest ma ihaldan su käske.
Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad sinu nime.
Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle!
Lunasta mind inimeste rõhumisest, siis ma pean su korraldusi!
Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi!
Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su Seadust.
Õpetussõnad 3 Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha! Seo need enesele ümber kaela, kirjuta need oma südamelauale,
siis sa leiad armu ja heakskiitu Jumala ja inimeste silmis!
Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!
Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!
Ära ole iseenese silmis tark! Karda Issandat ja tagane kurjast!
See on su ihule terviseks ja luudele-liikmetele kosutuseks.
Luuka 16 Aga Jeesus ütles ka jüngritele: „Oli üks rikas inimene, kellel oli mõisavalitseja, kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara.
Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: „Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda!”
Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: „Mis ma pean tegema, kui isand võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen.
Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!”
Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda võlglased. Esimesele ta ütles: „Kui palju sa võlgned mu isandale?”