Eestikeelne Piibel 1997
Ärge siis kartke patuse mehe sõnu, sest tema au saab sõnnikuks ja ussipuruks!Ja ta õnnistas neid. Siis ta võeti ära oma vanemate juurde.
Ta vihastas paljusid kuningaid, aga rõõmustas Jaakobit oma tegudega ja mälestus temast on õnnistuseks igavesti.
Kui piirkonna kaupmehed neist kuulda said, siis nad võtsid väga palju hõbedat ja kulda ning jalaraudu, ja tulid leeri, et osta Iisraeli lapsi orjadeks. Ja nendega ühinesid Süüria ja vilistite maa sõjaväed.
Juudas sõdis siis Eesavi järeltulijate vastu Idumeas Akrabattene paikkonnas, sest need piirasid Iisraeli. Ta tekitas neile suure kaotuse, alistas nad ja võttis neilt saaki.
Ja Juudas kogus mahajäänuid ning ergutas rahvast kogu teekonnal, kuni ta jõudis Juudamaale.
Siis nad läksid üles Siioni mäele hõiskamise ja rõõmuga ning ohverdasid põletusohvreid, et teekonnal - kuni õnneliku tagasitulekuni - ei olnud ükski neist langenud.
Ja tema juurde koguneti õnne soovima.
Ma mõistan, et sellepärast on need õnnetused mind tabanud, ja vaata, ma suren võõral maal suures meelekibeduses."
siis ta käis läbi kõik Juudamaa paikkonnad ümberkaudu ning maksis kätte põgenenud meestele, takistades nõnda nende liikumist maal.
Juuda mehed jälitasid neid ühe päevateekonna Adaasast kuni Geseri teelahkmeni ning puhusid nende taga märguandeks pasunaid.
Pärast seda sündmust aga teatati Joonatanile ja tema vennale Siimonile, et ambrilased peavad suurt pulmapidu ja on suure saatjaskonnaga toomas Nadabatist pruuti, kes oli ühe kaananlaste tähtsa suurmehe tütar.
Ka kolmandikust seemneviljast ja poolest puuviljast, mis mul on õigus saada, ma loobun tänasest päevast alates. Enam ei võeta seda Juudamaalt ja kolmest selle juurde kuuluvast piirkonnast, Samaariast ja Galileast, tänasest päevast alates igavesti.
Jeruusalemm koos piirkonnaga olgu püha ja maksuvaba, mis puutub kümnisesse ja tollirahasse!
Kuningas Ptolemaios vastas, üteldes: "Õnnelik on see päev, mil sa oled tagasi tulnud oma isade maale ja oled istunud nende kuningriigi aujärjele.
Kuningas Aleksander oli aga sel ajal Kiliikias, sest selle piirkonna elanikud olid temast taganenud.
Aga kui Joonatan seda kuulis, siis ta käskis piiramist jätkata ja valis Iisraeli vanemate ja preestrite hulgast mõned saadikuiks ning läks ka ise hädaohtlikule teekonnale.
Ta kindlustas ka Joppe, mis on mere ääres, ja Geseri Asdodi piirkonnas, kus enne olid vaenlased elanud, ja saatis sinna juute elama. Ja ta andis neile kõik, mis nende korrashoiuks oli tarvilik.
Tema päevil õnnestus tema juhatusel ajada maalt paganad, nõndasamuti need, kes olid Taaveti linnas Jeruusalemmas ja olid sinna teinud enestele kindluse, kust nad välja tulid ja pühamu ümbruse rüvetasid, teotades suuresti selle pühadust.
Sest ta sai aru, et teda olid õnnetused tabanud ja sõjavägi oli tema maha jätnud.
"Jeruusalemma ja Juudamaa elanikud, Suurkohus ja Juudas soovivad õnne ja tervist Aristobulosele, kuningas Ptolemaiose õpetajale, kes on võitud preestrite soost, ja juutidele Egiptuses!
nõnda nagu ta Seaduses on tõotanud, selle Jumala peale meie loodame, et ta peagi halastab meie peale ja kogub meid kõikjalt taeva alt pühasse paika. Sest tema on meid päästnud suurest õnnetusest ja on selle paiga puhastanud."
Tema, kes äsja suure saatjaskonnaga ja kogu ihukaitseväega oli sisse tunginud eelnimetatud varakambrisse, kanti nüüd välja kui abitu, olles selgesti tunda saanud Jumala vägevust.
Aga eespool nimetatud Siimon, kes oli saanud varanduse ja isamaa reeturiks, laimas Oniast, nagu oleks tema ise Heliodoorosele kallale tunginud ja selle õnnetuse põhjustanud.
Nõnda mõistis kuningas süüdistustest vabaks Menelaose, kogu selle kuriteo põhjustaja, aga need õnnetud kaebajad, kes sküütidegi ees kõneldes oleksid kui süütud vabaks saanud, mõistis ta surma.