Eestikeelne Piibel 1997
Ja vaata, see oli pime ja sünge päev. Oli häda ja viletsus, õnnetused ja suur segadus olid maa peal.Sageli on aga paljud neist, kes on valitsema pandud ja kellele on usaldatud sõprade asjaajamine, meelitatud kaassüüdlaseks süütute verevalamises, ja on nõnda mässitud õnnetustesse, mida ei saa heaks teha,
Aga minu rahvas on Iisrael, see, kes Jumalat appi hüüdis ja päästeti. Jah, Issand on oma rahvast hoidnud ja Issand on meid vabastanud kõigist neist õnnetustest. Ja Jumal on teinud neid suuri tunnustähti ja imetegusid, mida ei ole sündinud paganate seas.
Rumalate silmis näivad nad olevat surnud, ja nende äraminekut peetakse õnnetuseks,
Sest õnnetu on, kes põlgab tarkust ja kasvatust. Nende lootus on tühine ja vaev asjatu, ja nende teod ei kõlba kuhugi.
Aga õnnis on süütu sigimatu, kes ei tunne patust armatsemist - tema kannab vilja hingede läbikatsumise ajal.
Ja õnnis on kohitsetu, kes oma käega ei ole teinud seadusevastast ega ole mõtelnud kurja Issanda vastu. Sest temale antakse usu valitud armuand ja kõige armsam osa Issanda templis.
või nagu läbi õhu lendav lind, kelle teekonnast ei leita märki - ainult tiivalöögid piitsutavad mahedat tuult ja lõikavad seda läbilennul tiibadest sündinud hoogsa sahinaga - pärast seda aga ei leita sealt liikumise jälge;
Sellega võrdseks ma ei pidanud hindamatut kalliskivi, sest tarkuse kõrval on kõik kuld nagu pisut liiva, ja hõbedat tuleb arvata sõnnikuks.
Kui ma lähen oma kotta, siis otsin kosutust tarkuselt, sest temaga läbikäimine ei valmista meelepaha ega ole tema seltskonnas valu, vaid on rõõm ja rahulolu.
halastuseta lastetapjaina ja inimliha sisikonna ja vere maiustajaina salaseltsi pühendatute keskel.
et maa, mis sinu silmis oli kõige kallim, saaks väärika elanikkonna Jumala lastest.
Elu pärast palub surnut, abi pärast anub võimetut, teekonna pärast küsib selle käest, kes ise ei saa käia,
Sest õnnistatud on puu, mille läbi sünnib õigus.
Ja sellest tuli elule hukatus, et õnnetuse või vägivalla orjuses olevad inimesed andsid kividele ja puudele neile sobimatu nime.
Kes ei ole ka nii ilusad, et nad meeldiksid, nagu muidu loomi nähes sünnib. Ei, need on jäänud ilma Jumala heakskiidust ja õnnistusest.
Aga heledaim valgus oli sinu pühal rahval. Kui teised nende häält küll kuulsid, nende nägusid aga ei näinud, siis nad kiitsid neid õnnelikuks, et nemadki sedasama ei pidanud kannatama.
Selle asemel andsid sa neile leegitseva tulesamba teejuhiks tundmatul teekonnal, otsekui päikese, mis ei põletanud auküllasel rännakul võõrsil.
Sest nägemused, mis neid hirmutasid, olid ette kuulutatud, et nad ei hukkuks teadmata, miks nad pidid seda õnnetust kannatama.
Sest üks laitmatu mees tõttas võitlema rahva eest: ta kandis oma ametirelva - palvet tehes ja lepitavat suitsutusohvrit tuues astus ta vihale vastu ja pani õnnetusele piiri, osutades, et ta on sinu teener.
kusjuures sinu rahvas sooritaks imelise teekonna, teised leiaksid aga ebatavalise surma.
Veel mäletasid nad oma võõrsilolekut, kuidas maa tõi välja sääski, selle asemel et sünnitada loomi, ja kuidas jõgi paiskas üles kalade asemel palju konni.
Kes Issandat kardab, sellel on lõpuks hea põli, ja oma surmapäeval on ta õnnistatud.
Teo ja sõnaga austa oma isa, et sinule tuleks tema õnnistus!
Sest isa õnnistus kindlustab laste kodasid, ema needmine aga lammutab nende alusmüürid.