Eestikeelne Piibel 1997
Issand Sebaot, õnnis on inimene, kes sinu peale loodab.Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand.
Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust!
Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile.
Õnnis on mees, keda sina, Issand, karistad ja kellele sina õpetad oma Seadust,
Kas peaks sinul olema ühist õnnetuse kohtujärjega, kus tehakse kurja seaduse varju all,
Nende maa kubises konnadest, nende kuningate kambriteski oli neid.
Ja tema õnnistas neid, ja neid sai väga palju, ka nende loomi ta ei vähendanud.
Aga siis nad vähenesid ja raugesid õnnetuste ja murede läbi.
Ta armastas needmist - see tabagu teda! Temale ei meeldinud õnnistamine - see jäägu temast kaugele!
Kui nad neavad, siis sina õnnista! Kui nad kipuvad kallale, siis jäägu nad häbisse, aga sinu sulane rõõmustagu!
Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud.
Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse.
Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.
Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
käed neil on, aga nad ei katsu; jalad neil on, aga nad ei kõnni; nende kurk ei kõnele.
Issand mõtleb meile, tema õnnistab: ta õnnistab Iisraeli sugu, ta õnnistab Aaroni sugu,
ta õnnistab neid, kes kardavad Issandat, nii pisikesi kui suuri.
Issand lisagu teile veel õnnistust, teile ja teie lastele!
Teie olete Issanda õnnistatud, selle, kes on teinud taeva ja maa!
Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Meie õnnistame teid Issanda kojast.
Palveteekonna laul. Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja tema vastas mulle.
Palveteekonna laul. Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi?
Palveteekonna laul Taavetilt. Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: "Lähme Issanda kotta!"