Eestikeelne Piibel 1997
Ja tema ütles: "Ma tulen kindlasti koos sinuga, ainult et teekonnal, millele sa lähed, ei saa au osaks sinule, vaid Issand annab Siisera ühe naise kätte." Ja Deboora võttis kätte ning läks koos Baarakiga Kedesisse.Õnnistatud olgu naiste hulgas Jael, keenlase Heberi naine, õnnistatud naiste hulgas telkides!
Aga kui ta teda nägi, siis käristas ta oma riided lõhki ja ütles: "Oh mu tütar, sa surud mind põlvili! Et sina oled see, kes tõukab mind õnnetusse! Aga ma olen avanud oma suu Issanda poole ega või taganeda."
Ja naine tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Simson; poiss kasvas suureks ja Issand õnnistas teda.
Tema ütles oma emale: "Need tuhat ükssada hõbeseeklit, mis sinult olid ära võetud ja mille pärast sa oled sajatanud ning minugi kuuldes lausunud, vaata, see hõbe on minu juures, mina võtsin selle." Siis ütles ta ema: "Issand õnnistagu sind, mu poeg!"
Ja daanlased läkitasid oma suguvõsast viis meest, vaprad mehed oma piirkonnast Sorast ja Estaolist, maad kuulama ja uurima, ja nad ütlesid neile: "Minge uurige maad!" Ja need tulid Efraimi mäestikku Miika koja juurde ning ööbisid seal.
Siis nad ütlesid temale: "Küsi ometi Jumalalt, et saaksime teada, kas meie teekond, mida käime, õnnestub?"
Kui tema isand hommikul tõusis ja avas koja uksed ja tuli välja, et minna oma teekonnale, vaata, siis lamas naine, tema liignaine, koja ukse ees ja ta käed olid läve peal.
Nõnda tuli Gibea ette kümme tuhat valitud meest kogu Iisraelist ja taplus oli kange; aga benjaminlased ei teadnud, et neile ligineb õnnetus.
Kui Iisraeli mehed pöördusid, siis Benjamini mehed kohkusid, sest nad nägid, et neid oli tabanud õnnetus.
Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: "Issand olgu teiega!" Ja nad vastasid temale: "Issand õnnistagu sind!"
Ja ta ämm ütles temale: "Kus sa täna noppisid ja kus sa töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!" Siis ta jutustas oma ämmale, kelle juures ta oli töötanud, ja ütles: "Selle mehe nimi, kelle juures ma täna töötasin, on Boas."
Ja Noomi ütles oma miniale: "Õnnistagu teda Issand, kes pole loobunud oma heldusest elavate ja surnute vastu!" Ja Noomi ütles temale: "See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid."
Siis ta ütles: "Õnnistagu sind Issand, mu tütar! Sa oled nüüd viimaks osutanud oma armastust paremini kui varem, et sa ei ole järele jooksnud noortele meestele, olgu nad vaesed või rikkad.
Ja ämm ütles: "Jää siia, mu tütar, kuni sa saad teada, kuidas asi õnnestub, sest see mees ei puhka enne, kui on täna asja toime saatnud!"
Ja Eeli õnnistas Elkanat ja tema naist ning ütles: "Issand andku sulle sellest naisest järeltulijaid palutu asemele, kelle ta oli palunud Issandale!" Siis nad läksid taas oma kodupaika.
Kui te jõuate linna, siis leiate tema, enne kui ta läheb üles ohvrikünkale sööma; sest rahvas ei söö enne, kui ta tuleb, sest tema peab tapaohvrit õnnistama; pärast seda söövad kutsutud. Aga nüüd minge üles, sest just praegu te leiate tema!"
Aga te olete nüüd ära põlanud oma Jumala, kes teid on päästnud kõigist teie õnnetustest ja ahastustest, ja olete temale öelnud: Pane meile kuningas! Astuge siis nüüd Issanda ette oma suguharude ja tuhandete kaupa!"
Ja ühel päeval juhtus, et Joonatan, Sauli poeg, ütles poisile, kes kandis tema sõjariistu: "Tule, lähme vilistite valvemeeskonna juurde, kes on seal teisel pool!" Aga oma isale ta sellest ei kõnelnud.
Mõlemal pool kuru, mida Joonatan tahtis vilistite valvemeeskonna juurde minnes ületada, oli kaljurünk, niihästi siin- kui sealpool; ühe nimi oli Booses ja teise nimi oli Senne.
Ja Joonatan ütles poisile, oma sõjariistade kandjale: "Tule, lähme nende ümberlõikamatute valvemeeskonna juurde, vahest teeb Issand midagi meie heaks, sest pole midagi, mis keelaks Issandat aitamast palju või pisku läbi!"
Kui nad mõlemad said nähtavaks vilistite valvemeeskonnale, ütlesid vilistid: "Ennäe, heebrealased tulevad välja aukudest, kuhu nad on pugenud."
Ja valvemeeskonna mehed hüüdsid Joonatani ja tema sõjariistade kandjat ning ütlesid: "Tulge üles meie juurde, siis me teid alles õpetame!" Aga Joonatan ütles oma sõjariistade kandjale: "Tule minu järel, sest Issand on andnud nad Iisraeli kätte!"
Siis tekkis hirm leeris ja väljal ning kogu rahval, valvemeeskonnad ja hävitussalgad lõdisesid samuti. Maa värises - ja tekkis hirm Jumala ees!
Ja Joonatan ütles: "Mu isa saadab maa õnnetusse! Vaadake ometi, kuidas mu silmad säravad, sellepärast et ma maitsesin pisut seda mett!