Eestikeelne Piibel 1997
Aga teda ta toidaks nisutuumadega, ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga.Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju!
kuulutama, et Issand on siiras, et minu kaljus ei ole ülekohut.
Aga Issand on saanud mulle kindlaks varjupaigaks ja mu Jumal mu kaitsekaljuks, kus ma pelgupaika otsin.
Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud mäkradele varjupaigaks.
Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal.
Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
kes muudab kalju veejärveks, ränikivi veeallikaks!
Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.
Kui nende valitsejad tõugatakse kaljudelt, siis kõik mõistavad, kui õiged on minu sõnad.
Taaveti laul. Tänatud olgu Issand, mu kalju, kes õpetab mu käsi lahinguks ja mu sõrmi sõjaks,
kes on otsekui armas emahirv, kena kaljukits - ta rinnad joovastagu sind igal ajal, eksi alati tema kallistustesse.
kotka tee taeva all, mao tee kalju peal, laeva tee keset merd ja mehe tee neitsi juurde.
kaljumägrad on jõuetu hulk, ometi teevad nad oma kodud kaljusse;
Mu tuvike kaljulõhedes, kuristiku peidupaigas! Näita mulle oma nägu, luba ma kuulen su häält, sest su hääl on meeldiv ja su nägu on ilus!"
Poe kalju sisse ja peida ennast põrmu Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest!
Siis poetakse kaljulõhedesse ja muldkoobastesse Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama.
et aga saaks pugeda kaljupragudesse ja kivilõhedesse Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama.
ja need kõik tulevad ning laskuvad järskudesse orgudesse ja kaljulõhedesse, kõigisse kibuvitsapõõsastesse ja kõigisse jootmispaikadesse.
Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõksuks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele.
Siis keerutab vägede Issand ta kohal piitsa otsekui Midjani löömisel Oorebi kaljul, ja oma kepi, mis kord oli mere kohal, tõstab ta üles nagu tol korral Egiptuses.
Sest sa unustasid oma Pääste-Jumala ega tuletanud meelde oma kindlat kaljut. Seepärast sa siis istutad Adonise aedu ja juurutad võõraid pistikuid.
"Mis sul siin asja on ja kes sul siin on, et sa siin raiud enesele hauda, raiud oma haua kõrgele, uuristad enesele elamu kaljusse?
Lootke alati Issanda peale, sest Issand Jumal on igavene kalju.