Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 48 Korahi laste laul ja lauluviis.Suur on Issand ja väga kiidetav meie Jumala linnas tema pühal mäel.
Kaunisti tõuseb kõrgele kogu maa rõõm, Siioni mägi kauges põhjas, see suure kuninga linn.
Jumal on tema kuninglikes kodades tuntud kindla varjupaigana.
Sest vaata, kuningad kogunesid ning läksid üheskoos tema vastu.
Nemad nägid ja tardusid, kohkusid, põgenesid ära.
Värin valdas neid seal, valu, nagu sünnitajal naisel.
Idatuulega sa murrad katki Tarsise laevad.
Nagu me oleme kuulnud, nõnda me näeme seda vägede Issanda linnas, oma Jumala linnas. Jumal lasku teda kindlasti püsida igavesti! Sela.
Me mõtiskleme su heldusest, oh Jumal, keset sinu templit.
Nõnda nagu su nimi, Jumal, ulatub ka sinu ülistus ilmamaa äärteni; su parem käsi on täis õiglust.
Siioni mägi rõõmutseb, Juuda tütred ilutsevad su kohtuotsuste tõttu.
Kõndige ümber Siioni ning tehke tiir ta ümber, lugege ära ta tornid!
Pange hästi tähele ta kindlustust; kõndige läbi ta kuninglikud hooned, et võiksite jutustada neist tulevasele põlvele!
Sest see on Jumal, meie Jumal ikka ja igavesti, tema juhatab meid surmast üle.
Psalm 122 Palveteekonna laul Taavetilt. Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: „Lähme Issanda kotta!”
Meie jalad seisid su väravais, Jeruusalemm.
Jeruusalemm, kes oled ehitatud nagu hästi kokkuliidetud linn,
kuhu läksid üles suguharud, Issanda suguharud tunnistuseks Iisraelile tänama Issanda nime.
Sest sinna on seatud aujärjed kohtumõistmiseks, aujärjed Taaveti kojale.
Paluge rahu Jeruusalemmale! Käigu hästi nende käsi, kes sind armastavad!
Rahu olgu su müüride vahel, hea käekäik su kuninglikes kodades!
Oma vendade ja oma sõprade pärast tahan ma nüüd öelda: Rahu sinule!
Issanda, meie Jumala koja pärast tahan ma otsida sulle head.
Jesaja 11 Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja.
Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim.
Tema õndsus on Issanda kartuses. Ei ta mõista kohut oma silma nägemise ega otsusta oma kõrva kuulmise järgi,
vaid ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja otsustab hädaliste asju maa peal õigluses; ta lööb oma suu vitsaga maad ja surmab oma huulte puhanguga õela.
Õigus on kui vöö tema niudeil ja ustavus kui rihm ta puusadel.
Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid.
Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis.
Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse.
Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist - otsekui veed katavad merepõhja.
Johannese 6 Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, ei ole teie sees elu.
Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval,
sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook.
Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.
Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.
See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba sööb, elab igavesti.”
Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades.
Siis paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: „See sõna on ränk, kes suudab seda kuulda?”
Aga Jeesus, kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast nurisevad, ütles neile: „Kas see ärritab teid?
Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne?
Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.
Kuid teie seas on mõned, kes ei usu.” Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes tema reedab.
Ja ta ütles: „Seepärast ma olengi teile öelnud, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa.”
Seepeale lahkusid paljud ta jüngritest tema juurest ega käinud enam koos temaga.
Siis ütles Jeesus neile kaheteistkümnele: „Kas teiegi tahate ära minna?”
Siimon Peetrus vastas talle: „Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad,
ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha.”