Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 91 Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!”
Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.
Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall.
Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,
ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal.
Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.
Aga sa vaatad oma silmaga ja näed, kuidas kätte makstakse õelatele.
Sest sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks.
Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile.
Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel.
Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.
Sa astud üle lõvide ja rästikute, noored lõvid ja lohed sa lömastad.
„Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime.
Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.
Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma päästet.”
Nutulaulud 3 see on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud:
need on igal hommikul uued - sinu ustavus on suur!
Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma tema peale.
Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib.
Hea on oodata kannatlikult Issanda päästet.
Hea on mehele, kui ta kannab iket oma nooruses.
Ta istugu üksi ja vakka, kui see on pandud ta peale!
Ta pistku oma suu põrmu - võib-olla on veel lootust!
Ta andku oma põsk sellele, kes teda lööb, et ta oleks küllalt teotatud!
Sest Issand ei tõuka ära igaveseks.
Kui ta on kurvastanud, siis ta ka halastab oma suure helduse pärast.
Sest ta ei alanda ega kurvasta inimlapsi mitte südamest.
Matteuse 10 Ei ole jünger üle õpetajast ega teenija üle oma isandast.
Jüngrile olgu küllalt, et tema saab selliseks nagu ta õpetaja ja teenija nagu ta isand. Kui nad pereisandat on kutsunud Peltsebuliks + Peltsebul oli kaananlaste jumal, keda peeti kurjade vaimude peameheks. , kui palju enam siis tema peret!
Ärge siis kartke neid! Midagi ei ole ju kinnikaetut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.
Mis ma teile ütlen pimedas, seda ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sisse sosistatavat, seda kuulutage katuselt!
Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!
Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.
Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.
Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju varblasi.
Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas.
Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.
Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka,
sest ma olen tulnud lahutama meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast,
ja inimese vaenlasteks saavad tema kodakondsed.
Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt.
Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt.
Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.