Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 62 Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Taaveti laul.Üksnes Jumala juures on mu hing vait, tema käest tuleb mulle pääste.
Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma sugugi ei kõigu.
Kaua te kipute ühe mehe kallale ja lõhute kõik teda, nagu oleks ta väljavajunud sein või mahavarisenud müür?
Nemad vaid peavad nõu, kuidas teda maha paisata tema kõrgusest; valest on neil hea meel. Oma suuga nad õnnistavad, aga oma südames nad neavad. Sela.
Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait, sest temalt tuleb, mida ma ootan!
Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu.
Jumala käes on mu pääste ja mu au; mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas.
Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks! Sela.
Ainult tuuleõhk on inimlapsed, paljas vale on mehepojad; kaalule pandult on nemad kõik ühtekokku kergemad kui tuuleõhk.
Ärge pange oma lootust vale ja riisumise peale, ärge lootke tühja; kui jõukus kasvab, siis ärge pange seda mikski!
Kord on Jumal rääkinud; kaks korda ma olen seda kuulnud, et Jumalal on vägi,
ja et sinul, Issand, on heldus; sest sa tasud igaühele ta tegusid mööda.
Psalm 63 Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.
Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett.
Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust.
Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind.
Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud.
Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal.
Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata.
Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.
Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse.
Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks.
Aga kuningas rõõmutseb Jumalas; igaüks, kes tema juures vannub, võib kiidelda; sest nende suu suletakse, kes räägivad valet.
Matteuse 19 Ja vaata, keegi ütles Jeesuse juurde astudes: „Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?”
Tema ütles talle: „Miks sa minult küsid, mis on hea? On vaid üks, kes on hea. Kui sa tahad ellu minna, siis pea käsud!”
Mees küsis temalt: „Millised?” Jeesus lausus: „Ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust,
austa isa ja ema ning armasta oma ligimest nagu iseennast!”
Noormees ütles talle: „Seda kõike ma olen pidanud. Mis mul veel puudub?”
Jeesus lausus talle: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!”
Aga kui noormees seda sõna kuulis, lahkus ta kurvastades, sest ta oli suure varanduse omanik.
Siis Jeesus ütles oma jüngritele: „Tõesti, ma ütlen teile, rikas läheb taevariiki ränga vaevaga.
Taas ma ütlen teile, et hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.”
Aga seda kuuldes jüngrid hämmastusid väga ja ütlesid: „Kes siis küll võib pääseda?”
Jeesus aga ütles neile otsa vaadates: „Inimeste käes on see võimatu, kõik on aga võimalik Jumala käes.”
Siis kostis Peetrus: „Vaata, meie oleme jätnud kõik maha ja järgnenud sulle. Mis siis meile saab?”
Aga Jeesus ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, kes olete mulle järgnenud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub oma kirkuse troonile, istute ka teie kaheteistkümnele troonile Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle kohut mõistma.
Ja igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.
Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.
Saalomoni tark. 2 Sest nad ütlevad endamisi, arutledes valesti: „Meie elu on lühike ja kurb, ei ole rohtu inimese surma vastu ega ole teada, kes päästaks surmavallast.
Sest me oleme sündinud juhuse läbi, ja pärast seda elu oleme, otsekui ei oleks meid olnudki. Sest hingeõhk meie sõõrmeis on suits, ja mõtlemine ainult säde meie südame tuksumisest.
Kui see kustub, siis meie ihu muutub tuhaks ja vaim haihtub otsekui hõre õhk.
Ajapikku unustatakse meie nimi ja keegi ei meenuta meie tegusid. Meie elu möödub otsekui pilve vari ja hajub, nagu oleks see udu, taga aetud päikesekiirtest ja viidud nende palavusest.
Sest meie elu on mööduv vari ega ole tagasitulekut surmast. Sest see on pitseriga kinni pandud ja keegi ei pööra seda.
Tulge siis, saagem osa heast, mis on olemas, ja nautigem innuga maailma nagu nooruspäevil!
Täitkem endid kalli veiniga ja salvidega, ja ärgu mingu meist mööda kevade õis!
Pärjakem endid roosinuppudega, enne kui need närtsivad!
Ükski meist ärgu hoidugu ülemeelikusest, jätkem kõikjale oma rõõmu jäljed, sest see on meie osa ja liisk!
Rõhugem vaest õiget, ärgem heitkem armu lesknaisele, ärgem hooligem elatanud rauga hallidest juustest!
Meie õiguse mõõduks olgu meie jõud, sest nõtra peetakse kõlbmatuks!
Sest kui see õige on Jumala poeg, küllap siis Jumal tema eest ka hoolitseb ja päästab vastaste käest.
Pangem ta proovile pilke ja piinamisega, et tema tublidust tundma õppida ja vastupidavust uurida!
Mõistkem ta häbistavasse surma, kuigi temal olevat kaitse, nagu ta ise ütleb.”
Nõnda nad mõtlevad, aga eksivad, sest nende kurjus on nad pimestanud.
Nad ei mõista Jumala saladusi, ei looda vagaduse tasu ega pea auasjaks laitmatuid hingi.
Jumal ju lõi inimese surematuks, tehes ta sarnaseks omaenese olemusega.