Piibel.NET
Otsing ps 145; jr 3:14-18; 1kr 11:17-32
(42 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 145 Taaveti kiituslaul. Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas! Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti!
Iga päev ma tänan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti!
Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu!
Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust.
Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada.
Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan sinu suurtest töödest.
Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!
Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt.
Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.
Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind.
Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad su vägevusest,
et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu.
Sinu riik on kõigi ajastute riik ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve.
Issand toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud.
Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal;
sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega.
Õige on Issand kõigil oma teedel ja vaga kõigis oma tegudes.
Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad.
Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid.
Issand hoiab kõiki, kes teda armastavad, ja hävitab kõik õelad.
Issanda kiitust rääkigu mu suu ja kõik liha andku tänu tema pühale nimele ikka ja igavesti!
Jeremija 3 Pöörduge ümber, taganenud lapsed, ütleb Issand, sest mina olen võtnud teid oma valdusesse; ja mina võtan teid: igast linnast ühe ja igast suguvõsast kaks ning viin teid Siionisse!
Ja ma annan teile karjaseid oma südame järgi, ja need karjatavad teid targasti ja taibukalt.
Ja kui neil päevil saab teid sellel maal palju ja te olete viljakad, ütleb Issand, siis ei räägita enam Issanda seaduselaekast ega ole see meeleski, sellele ei mõelda, sellest ei tunta puudust ja seda ei valmistatagi enam.
Sel ajal nimetatakse Jeruusalemma „Issanda aujärjeks” ja kõik rahvad kogunevad sinna, Issanda nime juurde Jeruusalemma; ja nad ei käi enam oma kurja südame kanguse järgi.
Neil päevil läheb Juuda sugu Iisraeli soo juurde ja nad tulevad üheskoos põhjamaalt maale, mille mina olen andnud pärisosaks teie vanemaile.
1. Korintose 11 Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.
Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.
Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud teie seast saaksid avalikuks.
Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda õhtusöömaaega,
sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb nälga, ja mõni on joobnud.
Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma teid küll ei kiida.
Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva,
tänas, murdis ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!”
Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!”
Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.
Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.
Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!
Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.
Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;
kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.