Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 104 Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.
Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel.
Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid.
Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.
Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.
Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.
Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud.
Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi katma maad.
Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel.
Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu.
Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.
Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa.
Sa lased tärgata rohu loomadele ja orased inimeste tarbeks, et tuua leiba välja maa seest
ja veini, mis rõõmustab inimese südant; õli, et panna tema pale läikima; ja leiba, et kinnitada inimese südant.
Issanda puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,
kus linnud pesitsevad; toonekurgedel on majad küpresside otsas.
Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud mäkradele varjupaigaks.
Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut.
Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö ja kõik metsloomad roomavad välja.
Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.
Päike tõuseb, nemad koristavad end ja heidavad maha oma asemeile.
Siis väljub inimene oma tööle ja oma tegemistele õhtuni.
Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.
Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugemata palju loomi, pisikesi ja suuri;
seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud endale mängima.
Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal.
Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head.
Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.
Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.
Kestku Issanda au igavesti! Issand rõõmustagu oma tegudest,
tema, kes vaatab ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad.
Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.
Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas.
Kadugu patused maa pealt ja õelaid ärgu olgu enam! Kiida, mu hing, Issandat! Halleluuja + 'Halleluuja' on heebreakeelne ülistushüüd. See tähendab 'kiitke Issandat'. !
1. Korintose 2 Kui ma teie juurde tulin, vennad, ei tulnud ma eriti üleva kõne või tarkusega kuulutama teile Jumala saladust.
Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust.
Ja ma olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures värinas
ning mu kõne ja mu kuulutus ei püüdnud veenda tarkusega, vaid Vaimu ja väe osutamisega,
et teie usk ei oleks inimlikus tarkuses, vaid Jumala väes.
Tarkusest me kõneleme täiuslike seas; ent mitte praeguse ajastu ega selle kaduvate valitsejate tarkusest,
vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid.
Ükski praeguse ajastu valitsejaist ei ole seda ära tundnud, sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud.
Kuid nõnda nagu on kirjutatud: „Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud - selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.”
Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.
Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala Vaimu.
Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal meile armust kingib.
Seda me siis ka räägime mitte inimtarkuse õpetatud sõnadega, vaid Vaimu õpetatud sõnadega, võrreldes vaimseid asju vaimsetega.
Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt.
Kuid vaimne inimene mõistab kõike, ent teda ennast ei suuda mõista keegi.
Sest kes on tundnud Issanda meelt, kes võib teda juhatada? Aga meil on Kristuse meel.
Saalomoni tark. 7 Sest temas on vaim: arukas, püha, ainulaadne, mitmekülgne, õrn, liikuv, läbinägev, rüvetamatu, kirgas, kahjustamatu, head armastav, terav,
vaba, heategev, inimesearmastaja, kindel, usaldatav, muretu, ja läbitungiv kõikidest vaimudest - arukatest, puhastest, õrnadest.
Sest tarkus on liikuvam igast liikumisest. Oma puhtuse tõttu ta läheb ja tungib läbi kõigest.
Tema on ju Jumala võimsuse hingus ja Kõigeväelise auhiilguse selge kiirgus, seepärast ei tungi midagi rüvedat temasse.
Sest ta on igavese valguse paistus ja Jumala mõjujõu puhas peegel ning tema headuse kuju.
Kuigi ainus, suudab ta kõike, ja jäädes muutumatuks, uuendab kõike. Põlvest põlve läheb ta vagade hingedesse ja teeb nõnda Jumala sõpru ning prohveteid.
Sest Jumal armastab ainult seda, kes elab koos tarkusega.
Jah, tarkus on toredam kui päike ja on üle igast tähtede seisust. Valgusega võrreldes leitakse see olevat suurepärasem.
Sest valgusele järgneb ju öö, aga tarkust ei võida kurjus.
Saalomoni tark. 8 Tarkus ulatub võimsasti maailma äärest ääreni ja valitseb kõike hästi.