Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 70 Jumal, tõtta mind tõmbama välja hädast, Issand, rutta mulle appi!Häbenegu ja kohmetugu nad kõik, kes püüavad mu hinge; taganegu ja jäägu häbisse need, kellele meeldib mu õnnetus!
Mingu tagasi oma häbi pärast, kes ütlevad: „Paras, paras!”
Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik, kes otsivad sind; ja kes armastavad sinu päästet, need öelgu alati: „Suur on Jumal!”
Aga mina olen vilets ja vaene: oh Jumal, tõtta mu juurde! Sina oled mu abi ja mu päästja; Issand, ära viivita!
Õpetussõnad 3 Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes jõuab arusaamisele,
sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast.
See on kallim kui pärlid, ja ükski asi, mida sa ihaldad, ei ole sellega võrreldav.
Selle paremal käel on pikk iga ja vasakul käel rikkus ning au.
Selle teed on armsad teed ja kõik selle rajad on rahu.
See on elupuuks neile, kes sellest kinni haaravad, õnnis, kes seda suudab hoida.
Koguja 6 On üks õnnetus, mida ma nägin päikese all, ja see lasub raskesti inimeste peal:
Jumal annab mehele rikkust ja vara ja au, nõnda et ta hingel ei puudu midagi kõigest sellest, mida ta himustab, ometi ei luba Jumal teda ennast seda nautida, vaid seda naudib keegi võõras. See on tühi töö ja tõsine kannatus!
Kuigi mehele sünniks sada last ja ta elaks palju aastaid, nõnda et ta aastate päevi oleks rohkesti, aga ta hing ei oskaks oma hüvest rahuldust tunda, siis ma ütleksin, et nurisünnitis on õnnelikum kui tema.
Sest see tuleb olematusest ja läheb pimedusse, ja pimedus peidab ta nime.
Ta pole päikest näinud ega tundnud, ja temale ei saa osaks isegi mitte matust - ometi on tal rohkem rahu kui tollel.
Isegi kui ta elaks kaks korda tuhat aastat, head ta siiski ei näe - jah, eks kõik lähe ühte paika!
Kogu inimese vaev on ta oma suu tarvis, ja ometi ei saa isu täis!
Sest mis kasu on albiga võrreldes targal, ja mis on kannatajal sellest, et ta oskab elada elavate ees?
Parem on see, mis silmaga on näha, kui rahuldamata himu. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine!
Mis sünnib, on juba ammu määratud; ja on teada, et ta on inimene, ja ei suuda vaielda sellega, kes on temast vägevam.
Sest mida rohkem on sõnu, seda rohkem on tühisust. Mis kasu on inimesel sellest?
Sest kes teab, mis on inimesele hea siin elus, tema tühise elu üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all?