Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 49 Miks ma peaksin kartma kurjal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod,kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest?
Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda,
sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks,
et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda.
Sest nähakse ju, et targad surevad, albid ja sõgedad saavad üheskoos otsa ning jätavad oma varanduse teistele.
Nad arvavad, et nende kojad jäävad igaveseks, nende asulad põlvest põlve; nad on oma nimede järgi nimetanud maakohti.
Ent inimene toreduses ei jää püsima, ta on loomade sarnane, kellele tehakse ots.
See on nende tee, kes loodavad iseendi peale, ja nende järglaste tee, kellele meeldivad nende kõned.
Nagu lambakari pannakse nad kinni surmavalda, surm on neile karjaseks, ja õiglased saavad hommikul nende valitsejaks; surmavald kulutab ära nende kuju, neile ei jää eluaset.
Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. Sela.
Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks!
Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle.
Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu,
lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde, kes iialgi ei saa näha valgust.
Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist, on loomade sarnane, kellele tehakse ots.
Koguja 5 Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust. Seegi on tühi töö!
Kui varandust saab palju, siis on ka selle sööjaid palju; ja mis muud kasu on selle omanikul, kui et ta silmad seda näevad.
Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada.
Ma nägin rasket õnnetust päikese all: säilitatud rikkus on omanikule enesele õnnetuseks.
Kui see rikkus õnnetusjuhtumi läbi kaob, temale oli aga sündinud poeg, siis ei jää selle kätte midagi.
Nõnda nagu ta oma ema ihust oli tulnud, nõnda läheb ta jälle tagasi alasti, nagu ta tuligi, ega saa oma vaevast midagi, mida oma käega võiks kaasa viia.
Taaniel 5 Kuningas Belsassar tegi suure peo oma tuhandele suurnikule ja jõi veini selle tuhande ees.
Veini mõjul käskis Belsassar tuua kuld- ja hõberiistad, mis tema isa Nebukadnetsar Jeruusalemma templist oli toonud, et kuningas ja tema suurnikud, tema naised ja liignaised, saaksid neist juua.
Siis toodi need kuldriistad, mis olid toodud templist, Jumala kojast Jeruusalemmast, ja kuningas ning tema suurnikud, tema naised ja liignaised jõid nende seest.