Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 26 Surnute vaimud all värisevad, hirmu täis on veed ja nende elanikud.Paljas on surmavald Jumala ees ja kadupaigal pole katet.
Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale.
Ta seob veed oma pilvedesse ja pilv ei rebenegi nende raskuse all.
Ta peidab oma aujärje, laotab selle üle oma pilve.
Ta joonistab vetepinnale sõõri kuni valguse ja pimeduse piirini.
Taeva sambad kõiguvad ja kohkuvad tema sõitlusest.
Oma rammuga liigutab ta merd ja oma taibukuses peksab ta Rahabit + Vt 9:13 seletust. .
Tema hingusest selgib taevas, tema käsi torkab läbi põgeneva mao.
Vaata, need on ainult tema tee ääred. Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme. Aga tema vägevuse äikest - kes seda suudaks mõista?”
Psalm 149 Halleluuja! Laulge Issandale uus laul, tema kiituslaul vagade koguduses!
Iisrael rõõmustagu oma tegijast! Siioni lapsed ilutsegu oma kuningast!
Nad kiitku ringtantsus tema nime, trummide ja kanneldega mängigu nad temale!
Sest Issandal on hea meel oma rahvast, ta ehib viletsad päästega.
Vagad ilutsegu au sees, nad hõisaku oma voodites!
Taaniel 6 Siis need ametikandjad ja asehaldurid tormasid kuninga juurde ja ütlesid temale nõnda: „Kuningas Daarjaves elagu igavesti!
Kõik kuningriigi ametikandjad, maavalitsejad ja asehaldurid, nõunikud ja maavanemad on pidanud nõu, et kuningas annaks korralduse ja jõustaks keelu, et igaüks, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõvide auku.
Nüüd, kuningas, avalda keeld ja kirjuta kiri, mida meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse tõttu ei tohi tühistada!”
Ja kuningas Daarjaves kirjutas kirja ja keelu.
Aga kui Taaniel sai teada, et kiri oli kirjutatud, siis läks ta oma kotta, mille ülakambri aknad olid avatud Jeruusalemma poole. Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud.
Siis need mehed tormasid sisse ja leidsid Taanieli palvetamast ja anumast oma Jumala ees.
Seejärel astusid nad kuninga ette ja küsisid kuninga keelu kohta: „Kas sa pole mitte kirjutanud keeldu, et iga inimene, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõvide auku?” Kuningas kostis ja ütles: „Asi on kindel meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse järgi!”
Siis nad kostsid ja ütlesid kuninga ees: „Taaniel, kes on Juuda vangide hulgast, ei hooli sinust, kuningas, ega keelust, mille sa oled kirjutanud, vaid ta palvetab kolm korda päevas oma palvet.”
Kui kuningas seda kuulis, siis oli see temale väga ebameeldiv ja ta oli mures Taanieli pärast, kuidas teda päästa; ja ta nägi vaeva tema päästmiseks kuni päikeseloojakuni.
Siis need mehed tormasid kuninga juurde ja ütlesid kuningale: „Tea, kuningas, et meedlaste ja pärslaste seaduseks on, et ühtegi kuninga antud keeldu või korraldust ei tohi muuta!”