Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Jesaja
10Nurjatud kohtunikud ei pääseHäda neile,
 kes annavad nurjatuid seadusi,
 ja kirjutajaile,
 kes kirjutavad vääri otsuseid, 

et väänata abitute õigust
 ja kiskuda kohus mu rahva viletsailt,
 et lesknaised saaksid neile saagiks
 ja et nad võiksid vaeslapsi paljaks riisuda! 

Aga mida te teete katsumispäeval
 ja tormis, mis tuleb kaugelt?
 Kelle juurde te põgenete abi saama?
 Ja kuhu jätate oma varanduse? 

Ei ole muud kui põlvitada vangide seltsi
 või langeda tapetute sekka.
 Selle kõige juures ei ole ta viha veel ära pöördunud
 ja ta käsi on alles välja sirutatud. 

Assur nuhtleb ja saab nuheldaHäda Assurile, kes on mu viha vits
 ja kelle käes on mu sajatuse kepp! 

Tema ma läkitan jumalavallatu rahva vastu
 ja teda ma käsin oma vihaaluse rahva pärast
 võtta noosi ja riisuda saaki
 ja tallata teda nagu tänavapori. 

Aga tema ei kavatse nõnda
 ja nõnda ei mõtle ta süda,
 vaid temal on südames
 hävitada ja hukata rahvaid,
 ja mitte väheseid, 

sest ta ütleb: „Kas pole mu pealikud kõik kuningad? 
Eks Kalnol käinud käsi nagu Karkemisel,
 eks Hamatil nagu Arpadil,
 eks Samaarial nagu Damaskusel? 

Kuna mu käsi ulatus
 ebajumalate kuningriikideni,
 kus nikerdatud kujusid oli rohkem
 kui Jeruusalemmal ja Samaarial, 

eks ma või siis talitada
 ka Jeruusalemma ja selle kujudega
 nõnda, nagu ma talitasin
 Samaaria ja selle ebajumalatega?” 

Aga kui Issand on lõpetanud kõik oma töö Siioni mäel ja Jeruusalemmas, siis ta nuhtleb Assuri kuningat ta südame ülbuse vilja ja ta suureliste silmade kõrkuse pärast. 
Sest too ütleb:
 „Ma tegin seda oma käe rammuga
 ja oma tarkusest, sest ma olen taibukas.
 Ma nihutasin rahvaste piire,
 riisusin, mis kuulus neile.
 Oma vägevuses tõukasin ma valitsejaid troonilt. 

Mu käsi leidis rahvaste vara
 otsekui linnupesa;
 ja nagu korjatakse mahajäetud mune,
 nõnda ma korjasin ära kõik maad,
 ja ei olnud kedagi,
 kes oleks lehvitanud tiibu
 või teinud noka lahti ja piiksatanud.” 

Kas kiitleb kirves selle ees,
 kes temaga raiub,
 või suurustab saag saagija ees?
 Nagu viibutaks vits oma ülestõstjat,
 või nagu kergitaks kepp seda,
 kes ei ole puu. 

Sellepärast läkitab Jumal, vägede Issand,
 tema priskete sekka kõhetustõve,
 ja tema toreduse all lahvatab tuli. 

Iisraeli valgus muutub tuleks
 ja tema Püha leegiks,
 mis ühel päeval põletab ja neelab
 ta ohakad ja kibuvitsad. 

Ja ta lõpetab tema metsa
 ja viljapuuaia toreduse
 koos ihu ja hingega.
 See on otsekui põdeja kidunemine. 

Vähe jääb siis üle ta metsapuudest:
 poisike võib need kirja panna. 

Rahustavad sõnad Iisraeli jäägileJa sel päeval sünnib,
 et Iisraeli jääk ja Jaakobi soo pääsenu
 ei toetu enam oma peksjale,
 vaid toetub ustavalt Issandale,
 Iisraeli Pühale. 

Jääk pöördub, Jaakobi jääk,
 vägeva Jumala poole. 

Sest kuigi su rahvast, Iisrael,
 oleks otsekui mereliiva,
 pöördub sellest ainult jääk.
 Hävitus on otsustatud,
 õiglus ujutab üle. 

Sest hävituse ja otsuse
 teeb Jumal, vägede Issand,
 teoks kogu maal. 

Seepärast ütleb Jumal, vägede Issand, nõnda: Mu rahvas, kes sa elad Siionis, ära karda Assurit, kui ta peksab vitsaga ja Egiptuse kombel tõstab su kohale oma kepi! 
Sest veel pisut-pisut, siis on mu sajatusel lõpp ja mu viha pöördub neid hävitama. 
Siis keerutab vägede Issand ta kohal piitsa otsekui Midjani löömisel Oorebi kaljul, ja oma kepi, mis kord oli mere kohal, tõstab ta üles nagu tol korral Egiptuses. 
Ja sel päeval sünnib,
 et tema koorem võetakse su õlgadelt
 ja tema ike su kaela pealt.
 Ta tuleb üles Samaariast, 

Assuri karistusretkTungib Ajjatisse, läbib Migroni,
 Mikmassi ta jätab oma varustuse. 

Nad läbivad kuru: „Gebas on meie öömaja!”
 Raama väriseb, Sauli Gibea põgeneb. 

Hüüa kilavalt, Gallimi tütar!
 Kuulata, Laisa! Vasta, Anatot! 

Madmena põgeneb,
 Geebimi elanikud poevad peitu. 

Juba täna peatub ta Noobis,
 viibutab kätt Siioni tütre mäe,
 Jeruusalemma künka poole. 

Vaata, Jumal, vägede Issand,
 laasib oksad vägeval jõul.
 Kõrgeks kasvanud raiutakse maha:
 kõrged peavad saama madalaks! 

Metsarägastik laastatakse raudkirvega
 ja Liibanon langeb vägeva läbi.