Eestikeelne Piibel 1997
Estri lisad 3 „Issand, Issand, kõigeväeline Kuningas! Sinul on meelevald kõige üle ja ei ole kedagi, kes võiks sulle vastu astuda, kui sina tahad Iisraeli päästa!Sest sina oled teinud taeva ja maa ja kõik imekspandava taeva all. Sina oled kõige isand ja ei ole kedagi, kes võiks vastu astuda sulle, Issandale.
Sina tunned kõiki, sina, Issand, tead, et mina ei teinud seda ülbuse, silmakirjalikkuse või auahnuse pärast, kui ma ei kummardanud seda kõrki Haamanit, kuigi Iisraeli päästmiseks oleksin valmis suudlema tema jalataldu,
Kuule minu palvet ja ole armuline oma pärisosale! Pööra meie lein pidurõõmuks, et elavaina lauldes ülistaksime sinu nime, Issand, ja ära sule nende suud, kes sind kiidavad!”
Kogu Iisrael hüüdis kõigest jõust, sest neil oli surm silma ees.
Surmahirmus kuninganna Ester põgenes Issanda juurde. Ta võttis ära oma auriided ja pani selga mure- ja leinariided, ja kalliste lõhnaainete asemel pani ta enesele pähe tuhka ja pori. Ta alandas väga oma ihu ja kõik kohad, kus olid tema rõõmuaja ehted olnud, kattis ta oma palmitud juustega, palus Issandat, Iisraeli Jumalat, ja ütles: