Eestikeelne Piibel 1997
Galaatia 3 Kuid kõik need, kes rajavad end Seaduse tegudele, on needuse all, sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes ei püsi kõiges, mis on kirjutatud Seaduse raamatusse, et ta seda täidaks.”Et aga Seaduse kaudu ei saa ükski õigeks Jumala ees, on ilmne, sest usust õige jääb elama.
Aga Seadus ei ole usust, vaid „kes seda täidab, jääb elama selle kaudu”.
Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, kui ta sai needuse meie eest - sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub” -,
selleks et Aabrahami õnnistus saaks paganatele osaks Kristuses Jeesuses ja et me tõotatud Vaimu saaksime usu kaudu.
Vennad, ma toon inimliku näite. Teatavasti ei saa inimese tehtud testamenti keegi tühistada ega sellele midagi juurde lisada.
Aga tõotused on antud Aabrahamile ja tema soole. Ei öelda: „Ja sinu sugudele”, otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: „Ja sinu soole”, kes on Kristus.
Ma ütlen seda: Jumala poolt varem tehtud testamenti ei saa nelisada kolmkümmend aastat hiljem antud Seadus muuta kehtetuks, nii et see tühistaks tõotuse.
Sest kui pärand tuleks Seaduse alusel, siis see ei tuleks enam tõotuse alusel; Jumal on aga Aabrahamile armu osutanud tõotusega.
Milleks siis Seadus? See on üleastumiste pärast juurde lisatud, kuni tuleb sugu, kelle kohta oli antud tõotus, ja see on seatud inglite kaudu vahendaja käe läbi.
Üksainus ei vaja vahendajat, Jumal on ju üks.
Kas Seadus on siis Jumala tõotuse vastu? Ei mingil juhul! Sest vaid siis, kui oleks antud seadus, mis suudab teha elavaks, tuleks õigus tõepoolest seadusest.
Kuid Pühakiri on kõik oleva allutanud patule, et tõotus antaks neile, kes usuvad, usust Jeesusesse Kristusesse.
Aga enne usu tulekut me olime Seaduse valve alla suletud kuni usu ilmumiseni tulevikus.
Nõnda siis on Seadus olnud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust.
Aga et usk on tulnud, siis me ei ole enam kasvataja meelevalla all.