Eestikeelne Piibel 1997
12Jumala kasvatuse eesmärgist Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid,pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem
püsivusega meile määratud võidujooksu!
Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes
häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu
asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste
vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.
Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu
poegadele ütleb:
„Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!
Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.”
Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest
mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik,
siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.
Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me
pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude
Isale, et elada?
Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise
järgi, aga tema
kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.
Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob
kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle
varal on harjutatud.
Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud
põlved
ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks
jalga, vaid pigem saaks terveks.
Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha
Issandat,
ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe
juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks,
et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa
kõhutäie eest andis käest oma esmasünniõiguse.
Te ju teate, et kui ta pärastpoole küll tahtis pärida
õnnistust, tunnistati ta kõlbmatuks; ta ei leidnud
meeleparanduseks kohta, ehk ta küll seda pisaratega otsis.
Hoiatus tõrkumise eest Teie ei ole astunud käega katsutava ja tules põleva mäe
ligi, ei sünguse, ei pimeduse, ei raju,
ei pasunahääle ega niisuguse kõne kõla juurde, mille kuuljad
palusid, et sellele ei lisataks ühtegi sõna;
sest nad ei suutnud kanda seda korraldust: „Kui ka loom peaks
puutuma mäe külge, siis visatagu ta kividega surnuks!”;
ja see vaatepilt oli nii õudne, et Mooses ütles: „Ma olen
kabuhirmus ja värisen!” -
vaid teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna,
taevase Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde,
esikpoegade koguduse juurde, kes on kirja pandud taevas, ja
Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete
vaimude juurde,
ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde, ja piserdamisvere
juurde, mis kõneleb paremini Aabeli verest.
Vaadake, et teie ei tõrgu kõnelejat kuulamast! Sest kui ei
pääsenud maa peal pakku need, kes tõrkusid kuulamast sõnatoojat, siis
palju vähem pääseme meie, kui me pöörame selja temale, kes on
taevaist.
Tollal pani tema hääl kõikuma maa, aga nüüd on ta tõotanud: „Veel
kord panen ma värisema mitte üksnes maa, vaid ka taeva!”
Sõnad „veel kord” näitavad kõigutatavate kui loodud asjade
muutumist, et püsiksid kõigutamatud.
Olgem siis tänulikud, et me saame kuningriigi, mis ei kõigu, ja
teenigem seepärast Jumalat talle meelepäraselt allaheitlikkuse ja aukartusega;
sest meie Jumal on neelav tuli!