Piibel.NET
Peetruse esimene kiri1. Peetruse
 
Eestikeelne Piibel 1997
2Elavast kivist ja pühast rahvast Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine,
 kadetsemine ja mis tahes keelepeks!

Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te
 selle varal kasvaksite pääste poole,

kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.
Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on
 tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline,

laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage
 pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale
 meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.

Seepärast seisabki Pühakirjas:
 „Ennäe, ma panen Siionisse kivi, valitud, hinnalise nurgakivi, ja see, kes usub temasse, ei jää iial häbisse.”

Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga „kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, ning just see on saanud nurgakiviks”,

  ning „komistuskiviks” ja „pahanduskaljuks”. Uskmatud komistavad,
 sest nad on sõnale allumatud ja selleks nad ongi määratud.

Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas,
 omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust”, kes teid on
 kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse -

teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas,
 teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on.

Käitumisest maailmas Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas -
 hoiduge
 lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu!

Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad
 paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid,
 annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval.

Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu
 kuningale kui kõige ülemale,

olgu maavalitsejale kui tema poolt saadetule kurjategijaid
 karistama, aga heategijaid kiitma.

Selline on ju Jumala tahtmine, et te head tehes paneksite
 vaikima rumalate inimeste arutuse.

Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse
 katteks, vaid olge nagu Jumala sulased!

Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat ja austage
 kuningat!

Orjad, alistuge täie aukartusega peremeestele, mitte üksnes headele
 ja leebetele, vaid ka tujukatele.

Sest see on arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub
 viletsust, kannatades süütult.

Sest mis kuulsus see on, kui teid süü pärast pekstakse ja
 teie seda peate taluma? Aga kui te head tehes ja kannatades talute
 peksu, siis on see arm Jumalalt.

Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.
„Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust”;
ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt;
ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.
Teie olite ju „nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole.